Ava peamenüü

Õppelaen EestisRedigeeri

Õppelaenule on õigus Eesti kodanikul või Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa kuud või enam ning kes õpib täiskoormusega õppes keskhariduse baasil tegutsevas kutseõppeasutuses või omandab kõrgharidust kõrgkoolis. Õppelaenu on õigus saada õppekava nominaalkestuse aastate arvule vastav arv kordi. Õppelaenu maksimaalmäär 2010/2011. õppeaastal on 30 000 krooni.

Õppelaenu väljastamineRedigeeri

Õppelaenu annavad krediidiasutused. Õppelaenu saamiseks on vaja tagatise või kahe käendaja olemasolu. Igal aastal kehtestab Vabariigi Valitsus maksimaalse antava laenusumma selle õppeaasta kohta. Selles ulatuses tagab riik laenusaaja õppelaenu, millel on kindel ja muutumatu intress 5% ning mille arvestamine ja maksmine algab juba õpingute ajal. Laenu tagasimaksmist alustab laenusaaja hiljemalt aasta pärast õpingute lõpetamist, kui ta pole selle aja jooksul asunud õpinguid jätkama keskhariduse baasil tegutsevas kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, sh välisriigi õppeasutuses.

Õppelaenude hüvitamineRedigeeri

Kutseõppeasutuse või kõrgkooli lõpetanud isiku õppelaenu tagasimaksmata põhiosa kustutab kokkuleppeliselt riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusse või avalik-õigusliku juriidilise isiku juurde tööle asumisel vastav asutus või juriidiline isik. Õppelaenu osalist kustutamist on võimalik taotleda ka lapse sünniga. Ühe lapse sünni korral kustutab riik 50% tagasimaksmata laenu põhiosast, teise ja iga järgmise lapse sünni korral kustutatakse omakorda 50% tagasimaksmata laenusummast, kolmikute sünni korral kustutatakse laenusumma täielikult. Õppelaenu kustutamine toimub vastavalt tagasimakse graafikule. Õpingud lõpetanud noor jätkab ka laenu kustutamise korral intresside maksmist.

Õppelaenude hüvitamine avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele lõpetati alates 30. juunist 2009 Riigikogu otsusega seoses vajadusega kärpida riigieelarvet. Mitmed õppelaenu võtnud on õppelaenu hüvitamise lõpetamise vaidlustanud kohtus.

Õppelaenude väljastamise kriitikaRedigeeri

Õppelaenusüsteem on saanud tõsise negatiivse kriitika osaliseks. Esiteks ei ole õppelaen kättesaadav kõigi jaoks – taotlemiseks vajalik käendajate või tagatise olemasolu võib vähendada kõigi vajajate võimalusi laenu saada. Osakoormusega õppijatel puudub riikliku laenu võtmise võimalus. Samuti võib ebakindlus laenu tagasimaksmise suhtes takistada just vähem kindlustatud üliõpilastel laenu võtmast, sest riik kindlustab pangale küll laenu tagasimaksmise, kuid madalapalgalisi kõrghariduse omandanuid võlakoormast ei vabastata.

ÕppelaenuvõlgasedRedigeeri

Kui 2008. aastal oli õppelaenu laenuvõlglasi kokku 450 inimest ja nende võlg riigi ees moodustas 14,3 miljonit krooni, siis 2009. aastal oli võlgnike arv tõusnud juba 695 inimeseni ja riik tasus nende eest pankadele ligi 22 miljonit krooni. Käesoleva aasta viie kuuga on riigi poolt krediidiasutustele tasutud 338 võlgniku õppelaenud summas 13,2 miljonit krooni. Õppelaenuvõlgnike poolt on riigile tasumata laene kokku 90,5 miljoni krooni ulatuses. Avaliku sektori õppelaenude kustutamine – õppelaenude põhiosad + erisoodustusmaksud – kasvas 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga 1,5% ja seda vaatamata asjaolule, et alates 1. juulist 2009 uusi õppelaenude kustutamise taotlusi ei lisandunud.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. https://www.riigiteataja.ee/akt/115032014100?leiaKehtiv (vaadatud 08.08.2014)
  2. Autorite kollektiiv, 2014. Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat. Eesti Keele Sihtasutus. Lk 484