Õllekann (lühemalt ka kann), ka õllekapp[1] on algselt puidust jooginõu, millega on joodud õlut.

Vanaaegne saksa õllekann

Õllekannu on jooginõuna kasutatud kogu Kesk- ja Põhja-Euroopas.[2]

Õllekannude ja -kappadeta ei toimunud ükski talurahvapidustus. Eesti rahvapärased õllekannud on puulaudadest, pealt kitsenevad ning kõrva ja kaanega.[2] Kõige uhkemate hulka kuuluvad pruutkannud. Pinnaornamendiks on kasutatud põletuskirju. Tähtis osa on puulõigetel, eriti käepideme kunstilisel kujundusel, sagedased motiivid siin olid hobuse pea ja erinevad rattad. Küütkannud olid tehtud erinevat värvi lauakestest. Lapilised ehk vikilised kannud, valmistatud intarsiatehnikas, olid levinud saartel, samas kui küütkannud peamiselt mandri lääneosas.[3]

Viited

muuda
  1. http://www.suveniirid.ee/index.php?page=59&group_id=59
  2. 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 371
  3. Eesti talupoja käsitööd. Eesti Rahva Muuseumi näituse kataloog. Teaduslik kirjandus, Tartu, 1945, lk 6

Välislingid

muuda