Õigusteenus
Õigusteenus on juristi majandus- ja kutsetegevuses osutatav teenus, mille sisuks on kliendi õigusnõustamine (õigusliku arvamuse andmine, õigusdokumendi koostamine, läbirääkimistel või asjaajamisel esindamine jne) või esindamine õigusmenetluses või tegutsemine lepitajana, vahekohtunikuna, pankrotihaldurina või kliendi varade haldajana.
Eestis on advokaatide osutatav õigusteenus määratletud kui kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine.[1]
Advokaadi kutsenimetuse all võib õigusteenust osutada üksnes Eesti Advokatuuri liige ehk vandeadvokaat või vandeadvokaadi abi.[2]
Advokaatide osutatav õigusteenus peab olema õigeaegne ja asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel.[3] Advokaat on õigusteenuse osutamisel vaba valima ja kasutama seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, sh võib advokaat koguda tõendeid ja saada ametiasutustelt teavet ning dokumente.[4] Advokaadil on kohustus kasutada kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse.[5] Advokaatide õigusi ja kohustusi õigusteenuse osutamisel täpsustavad menetlusseadused, Eesti Advokatuuri eetikakoodeks ja advokatuuri kehtestatud juhendid.
Advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu.[6] Advokaadibürood pidaval äriühingul (advokaadiühingul) ei või olla teist tegevusala peale õigusteenuse osutamise.[7] Õigusteenuse osutamiseks sõlmib advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr.[8] Õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja õigusteenust osutav advokaat solidaarselt.[9]