Õhutakso

Lennutakso ehk aerotakso on transpordivahend, millega veetakse maksu eest reisijaid või lasti õhu teel mitteliinilendudel.

Helikopter Robinson R66 on sageli kasutusel taksona

Võrreldes liinilendude kommertstranspordiga on lennutakso eeliseks lühike ja lihtne registreerimisprotseduur. Reisijad peavad saabuma kohale 10–15 minutit enne takso väljumist ning saavad kohe end registreerida. Sõltuvalt riigi seadustest on lennukis istekohtade arv piiratud, näiteks Euroopa Liidus on taksolennukis lubatud tavaliselt kuni 19 istekohta. Enamasti on lennutaksod väiksed ühe- või kahemootorilised lennukid kui ka väiksed või keskmise suurusega helikopterid.

Taksolennudus on taksoteenuse alaliik, mis on otstarbekas juhul, kui reisijate vedu autoga või muu transpordivahendiga ei ole võimalik või on kiireloomuline. Lennutakso on üks kallimaid transpordiliike, sellega jõutakse sihtkohta märkimisväärselt lühema ajaga.

LevikRedigeeri

Taksolennundus on tänapäeval kasutusel enamikus riikides, kus on vähegi arenenud lennundus ja maksujõuline klientuur. Reeglina toimib see pealinnades, suurtes linnades või nendevahelistel marsruutidel. Kõige rohkem kasutatakse lennutaksosid São Paulos, New Yorgis ja Tōkyōs[1], sest seal on kasutusel kõige rohkem helikoptereid ning neile rajatud maandumisplatse. Samuti on teenus arenenud Tšehhis, Austraalias ja teistes riikides. Mõnikord kasutavad ka reisiettevõtted lennutaksoteenust, et näidata turistidele linnulennult kohalikke vaatamisväärsusi.

Mõnes riigis on seadusega kooskõlas luba osutada lennuettevõtte teenuseid, kuid mitte lennutaksoteenust (Brasiilia[2], Ameerika Ühendriigid[3]). Üks seetõttu mittelennutakso nime all teenust osutav ettevõte on Uber. Ameerika Ühendriikides reguleerib taksolennukite- ja tšarterteenuste osutamist lennundusregulatsioon FAR 135[4], mis ei ole nii range kui FAR 121[5], mis reguleerib kõiki muid lennutranspordi liike.

Taksona kasutatavad õhusõidukidRedigeeri

Lennukid
Helikopterid

ViitedRedigeeri