Ämblikulaadsed

Ämblikulaadsed
	; Puugid (pildil Ixodes scapularis) kuuluvad seltsi nugilestalised.
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda;
Klass	Ämblikulaadsed Arachnida;

Ämblikulaadsed ehk arahniidid (Arachnida) on klass, mis kuulub lülijalgsete hõimkonda (samasse hõimkonda kuuluvad veel vähid, hulkjalgsed ja putukad).

Eluviis

Enamik ämblikulaadseid elab maismaal. Ämblikulaadsed elavad küllaltki varjatult ja enamik on röövtoidulised, kes kütivad väiksemaid selgrootuid. Paljud koovad saagi püüdmiseks võrgu.

Morfoloogia

Ämblikulaadsete keha on kaheks osaks jagunenud – pearindmikuks ehk eeskehaks ja tagakehaks. Lestadel (Acarina) ja koibikulistel (Opiliones) on pearindmik ja tagakeha kokku kasvanud. Ämblikel on tagakeha muu kehaga seotud kitsa varrekese abil. Kõikidel ämblikulaadsetel on kaheksa jalga ning kaks paari suiseid. Selliseid tundlaid nagu vähkidel ja putukatel ämblikulaadsetel pole.

Anatoomia

Närvisüsteem on ämblikulaadsetel kõhtmine. Suurem juhtimiskeskus on koondunud rindmikupiirkonda. Peaaju paikneb söögitoru kohal ning tema ülesandeks on töödelda peapiirkonnas asuvate meeleelundite signaale.

Silmi on erinevatel ämblikulaadsetel üks kuni viis paari. Paljud pinnases elavad lestad aga on hoopis pimedad. Silmad on tüübilt lihtsilmad. Nägemisvõime on neil piiratud ning nad tajuvad vaid valguse muutumist ja liikumist.

Sigimine

Ämblikulaadsed on lahksugulised. Sugunäärmed, kas muna- või seemnesarjad, asuvad tagakehas. Sigimisbioloogia on neil väga mitmekesine ning paljudel liikidel eelneb paaritumisele omapärane pulmatants. Mõnel lestaliigil täheldatakse partenogeneesi. Ämblikulaadsed on valdavalt munejad, kuid esineb ka sünnitajaid vorme.

Seltsid

Eesti faunas on ämblikulaadseid kokku umbkaudu 1000 liiki. Allpool on toodud on ka liikide ligikaudne arv Eestis erinevates seltsides.

Ämblikulaadsete sekka kuuluvad ka vesilestad

Skorpionilised (Scorpiones) 0
Viburskorpionilised (Uropygi)
Tartariidilised (Tartarides)
Viburämblikulised (Amblypygi)
Pikksabalised (Palpigradi)
Ebaskorpionilised (Pseudoscorpiones) 5
Hämmalised (Solifugae) 0
Koibikulised (Opiliones) 10
Kapuutsämblikulised (Ricinulei)
Ämblikulised (Aranei) 540
Pärislestalised (Acariformes)
Nugilestalised (Parasitiformes)
Koiblestalised (Opilioacarina s. Notostigmata)