Jalapeño
|
See artikkel räägib paprikasordist; vilja kohta vaata artiklit Jalapeno |
Jalapeño (hääld. hala-pen-jo) on hariliku paprika kibedaviljaline sort. Taime vili on jalapeno.
Seda kasvatatakse peamiselt Mehhikos, eelkõige Veracruzi osariigi põhjaosas Papaloapani jõe ümbruses ning Chihuahua osariigis Deliciase piirkonnas, vähem ka Jalisco, Nayariti, Sonora, Sinaloa ja Chiapase osariigis; kokku umbes 160 ruutkilomeetril.
Sordile andis nime Veracruzi osariigi linn Xalapa, kus seda traditsiooniliselt kasvatati, kuid praegu enam kaubanduslikus koguses ei viljelda. Jalapeñot kasvatatakse ka Ameerika Ühendriikides Texases ja New Mexicos.
Jalapeño taim on rohttaim, mis kasvab 60–90 cm (harvem kuni 120 cm) kõrguseks. Tal on püstine puitunud vars, millest hargnevad peenemad oksad. Lehed on tumerohelised, umbes 7,5 cm pikkused ja 5 cm laiused.[1]
Taime õied on enamasti valged, kuid on ka violetjate õitega teisendeid. Viljad on rippuvad. Vili valmib 70–80 päevaga. Vili on paljuseemneline kolmekambriline ebamari. Küps vili on 5–9 cm pikkune ja umbes 2 cm läbimõõduga. Üks taim võib anda umbes 30 vilja, väga heades tingimustes ka üle 120 vilja. Toored viljad on tavaliselt tumerohelised, kuid on ka teisendeid, mille viljad on tumevioletsed, mustad või valged. Küpsedes värvuvad viljad alati erkpunaseks. Vili on mahlane ja paksu viljalihaga. Küpsemise käigus tekivad viljadele pikisuunalised koorikusarnased triibud ja peened praod, mida peetakse Mehhikos tihti kvaliteedi märgiks. Jalapeno on erinevalt paljudest teistest tšillipipardest ümaratipuline.