Willem II (Hollandi krahv)

Willem II (veebruar 1228 – 28. jaanuar 1256) oli Hollandi krahv alates 1235. aastast, Saksa vastukuningas alates 1247. aastast ja Zeelandi krahv 1252. aastast kuni surmani. Ta oli Hollandi krahvi Floris IV poeg.

Hollandi krahvkond 1350. aasta paiku

Kölni peapiiskopi ja Brabanti hertsogi Hendrik II abiga valiti Willem pärast Saksa-Rooma keiser Friedrich II järjekordset kirikuvande alla panemist Saksa kuningaks. Teda toetasid mõned Saksa vürstid, kuid kaugeltki mitte kõik. 1248. aastal vallutas Willem Aacheni, kus lasi end kuningaks kroonida. Siiski ei tunnistanud enamik Saksa vürste teda veel ka seejärel, mõnevõrra tugevama positsiooni omandas ta alles peale abielu Elisabeth Welfiga, kes oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogi Otto Lapse tütar.

Oma koduprovintsides püüdis Willem saavutada mõjuvõimu sõjalisel teel. Ta võitles Flandriaga Zeelandi pärast ning nimetas ennast (Saksa kuningana) viimase krahviks. Samal ajal püüdis ta alistada ka Lääne-Friisimaad, kuid 1256. aasta alguses vajus Hoogwoudi lähedal hobusega läbi jää ning friisid tapsid ta. Tema laiba avastas alles 26 aastat hiljem tema poeg Floris V. Et Willemi surres oli Floris vaid kaheaastane, ei saanud ta oma pretensioone Saksa-Rooma valitsejatiitlile esitada. Peale Willemi surma valiti Saksa kuningaks kaks valitsejat väljastpoolt Saksa-Rooma riiki: Richard Cornwallist ja Alfonso X Kastiiliast, kuid kumbki ei saavutanud Saksa vürstide enamiku toetust.

Eelnev Floris IV	Hollandi krahv 1235–1256	Järgnev Floris V
Eelnev Konrad IV	Saksa kuningas 1247–1256 1247–1254 Konrad IV vastukuningas	Järgnev Richard Cornwallist ja Alfonso X Kastiiliast