Senedd
Senedd Cymru (inglise keeles Welsh Parliament, üldkasutuses nii kõmri kui inglise keeles Senedd) on demokraatlikult valitud ühekojaline Walesi parlament, millel on piiratud seadusandlikud õigused Walesi siseasjades (tervishoid, haridus, kultuur ja kõmri keel, majandusareng, turism, transport, keskkond, põllumajandus, kohalikud omavalitsused ja osaliselt maksupoliitika.) Senedd on kahekeelne: ametlikeks töökeelteks on kõmri ja inglise keel. Parlament koosneb 60 liikmest, keda nimetatakse Seneddi liikmeteks (inglise keeles Member of the Senedd, lühend MS või kõmri keeles Aelodau o'r Senedd, lühend AS).
Ajalugu muuda
Senedd loodi 18. septembril 1997. aastal toimunud referendumi positiivse tulemuse alusel. Esimesed valimised toimusid 1999. aastal. 2003. aasta valimistel olid valituks osutunutest 50% naised. 1999. aastast kuni 2020. aasta maini nimetati Seneddit Walesi rahvusassambleeks (kõmri keeles Cynulliad Cenedlaethol Cymru, inglise keeles National Assembly for Wales).[1] Liikme tiitel oli inglise keeles AM (Assembly Member) ja kõmri keeles AC (Aelod y Cynulliad).
Koosseis muuda
2021. aasta valimistel mais osales 47% valimisõiguslikest kodanikest ja valimiste järel on Seneddis hetkel esindatud neli erakonda: leiboristid (30 kohta), konservatiivid (16), Plaid Cymru (13) ja liberaaldemokraadid (1). Tegu oli esimeste Seneddi valimistega, kus said osaleda ka 16- ja 17-aastased ning elamisloaga välismaalased.
2016. aasta valimiste järel oli assamblees esindatud 5 erakonda: leiboristid (29 kohta), Plaid Cymru (12) konservatiivid (11), UKIP (7) ja liberaaldemokraadid (1). Neist kokku 23 assamblee liiget osutusid valituks esimest korda. Hiljem lahkus kuus UKIPi ja kaks Plaid Cymru liiget parteist. 2019. aasta seisuga moodustasid assamblee valitsuskoalitsiooni leiboristid (29), liberaaldemokraadid (1) ja üks sõltumatu saadik. Opositsiooni kuulusid 11 konservatiivi, 10 Plaid Cymru liiget, 4 Brexiti partei liiget, 1 UKIP-i liige ja 3 sõltumatut saadikut. 2020. aasta seisuga kuulusid opositsiooni 11 konservatiivi, 10 Plaid Cymru liiget, kolm saadikut kuulusid gruppi Independent Alliance for Reform, kaks Abolish the Welsh Assembly Party'sse (mille eesmärgiks on Seneddi laialisaatmine ja võimu Westminsterisse naasmine), üks UKIPi liige, üks Walesi Rahvuspartei (The Welsh National Party) liige ja üks sõltumatu parlamendiliige.
2011. aasta valimiste järel oli assamblees esindatud 4 erakonda: leiboristid (30), konservatiivid (14), Plaid Cymru (11) ja liberaaldemokraadid (5).
2007. aasta valimiste järel oli assamblees esindatud 4 erakonda: leiboristid (26), Plaid Cymru (15), konservatiivid (12) ja liberaaldemokraadid (6). Üks saadik oli sõltumatu.
2003. aasta valimiste järel oli assamblees esindatud 5 erakonda: leiboristid (30), Plaid Cymru (12), konservatiivid (11), liberaaldemokraadid (6) ja Forward Wales (1).
1999. aasta valimiste järel oli assamblees esindatud 4 erakonda: leiboristid (28), Plaid Cymru (17), konservatiivid (9) ja liberaaldemokraadid (6).
Valimissüsteem muuda
Alates 2011. aastast valitakse Seneddi liikmed viieks aastaks süsteemi järgi, mille kohaselt 40 liiget valitakse ühemandaadilistes valimisringkondades majoritaarse võitja-võtab-kõik süsteemi järgi ja ülejäänud 20 viies valimisringkonnas igast neli liiget suletud parteinimekirjade alusel proportsionaalse D'Hondti meetodi järgi.