Volta sammas on esimene tegelikult kasutatud keemiline elektrivooluallikas. Aastal 1799 asetas Itaalia õpetlane Alessandro Volta happega purki vask- ja tsinkplaadi, mis olid omavahel traadiga ühendatud. Seejuures hakkas tsinkplaat vähehaaval lahustuma ja vaskplaadil eraldusid gaasimullid. Volta eeldas ja ka näitas, et traati (kui elektrijuhet) läbib elektrivool, mille kutsub esile plaatidevaheline pinge. See oli esimene galvaanielement – Volta element. Tõuke niisuguse elemendi valmistamiseks andis Voltale Itaalia arsti ja füüsiku Luigi Galvani uuringud nn loomse elektri alal.

Volta samba skemaatiline ehitus
Volta sammasTempio Voltiano muuseumis

Siis valmistas Volta elemendid vask- ja tsinkketastest, mille vahel oli soolveega immutatud riidest poorne kiht. Suurema pinge saamiseks moodustas Volta hulgast üksteisele asetatud elementidest sambakujulise patarei. Niisugune poole meetri kõrgune sammas oli võimeline andma juba inimese poolt tuntava elektrilöögi.

Elektrokeemilised reaktsioonid muuda

Elemendi tsinkplaat toimib negatiivse elektroodina, sest elektrolüüdis lahustumisel eraldub igast tsingi molekulist lahusesse kaks elektroni:

 

Nii tekib negatiivsel elektroodil elektronide üleküllus ja elemendi elektroodide vahel elektriliste potentsiaalide erinevuse ehk pinge (vaadeldaval juhul ca 0,75 volti). Kui ühendada elemendi klemmidega koormustakisti, moodustub vooluring ja elektronid liiguvad välisahelas negatiivselt elektroodilt positiivsele, s.t koormust läbib elektrivool. Positiivsele elektroodile jõudnud elektronid võivad liituda vase positiivsete ioonidega (need moodustuvad tänu oksiidikihile vase pinnal):

 

Volta sammas kui esimene püsiva voolu allikas (elektrigeneraatori loomiseni kulus veel mitu aastakümmet) hoogustas elektrinähtuste uurimist, mis viis peagi elektrolüüsi leiutamiseni ja kaarlahenduse – Volta kaare – avastamiseni.

Vaata ka muuda