Virtuaalteater
Virtuaalteater on interneti kasutaja kaudu loodud ühisruum ehk online-platvorm, kus publik võib osaleda veebikaamerate teel, näha esinejat ning võimalus on ka vestlusaknas suhelda ja nähtut kommenteerida. Selles ruumis pannakse inimesed olukorda, mis on tegelikkuses võimatu: Inimene ühel ajal mitmes kohas, tema tajudega mängitakse, mõjutatakse inimloomust. Virtuaalteater töötab ka ilma nende võimalusteta, kus on näha ainult etendust, ilma, et saaks kommenteerida või teistega suhelda. Sõna teater tähistab kunstiasutust, siis virtuaalteatris füüsilises ruumis koos ei olda, kuid olemas on interaktsioon publikuga.
Virtuaalteatris on olulisel kohal tehnika, fenomenoloogilis-performatiivse kogemuse saamisel mängivad tähtsat osa tehnilised parameetrid. Internetis toimuvad esituskunstide ülekanded on endiselt pigem laval toimuva taasesitused kui omaette žanr. Kunstnikud omalt poolt otsivad lahendusi, kuidas teatrispetsiifilised esitusvõtted nagu lavaintiimsus, lavakujundus, valgus, vahetada millegi muu vastu nii, et muutus ei kaotaks teatrile iseloomulikku mõju ära. Sellegipoolest see iseloomulik mõju on väga tugevalt seotud ruumiga. Kui pole kuhugi minna, pole ka seda teatrikunstile vajalikku taju. Teatrikunstile omased võtted jäävad käiku, kuid tulemus on siiski miski muu.
Internetti hakati välja töötama 1960. aastatel USA’s, kuid teaberuum, mida nimetati veebiks, sai alguse 1993. aastal. Mis tähendab, et alates sellest on olnud võimalik teha virtuaalteatrit, kuna internet on virtuaalteatri peamine algtingimus. Internet on lihtsamalt öeldes suur hulk omavahel ühendatud arvuteid. Kui internet lubab arvutitel omavahel suhtlusesse astuda, siis virtuaalteatri kontekstis on oluline veeb, mis on üks viisidest, kuidas informatsiooni saab interneti teel jagada.
Videosalvesti on siiski väärtuslik ajaloodokument, see osutab minevikule või tänapäeva pildistusele. Jäädvustusel on kahtlemata hariduslik ning informatiivne funktsioon. Ülesvõtete kättesaadavus aitab teatri kui kunstiliigi demokratiseerimisel. Videoülesvõtte puhul ei ole tegemist teatri kui kunstiliigiga, vaid mingi muu, vahendatud tegevusega.
2020. aastal sai paljude teatriruumiks ja etenduste asukohaks just internet ehk veeb. Etenduskunstnikud räägivad virtuaalsetest kehadest, tehisintellektist, mistahes piiride määratlemisest ning hägustumisest.
Kirjandus muuda
- Elektron, elektron.live. 2020
- Madli Pesti, "Kohalolu virtuaalteatris". 2020
- Madli Pesti, "Virtuaalne theatertreffen". 2020
- Paula Salurand, "Virtuaalteater". 2011