Vired
Vired (ainsuses virg) on veekogus või maismaal pudedate setete pinnal tekkinud madalad vallikesed. Enamasti on vired tekkinud lainetuse või tuule mõjul ja harilikult paiknevad nad tekitanud teguri suhtes risti.
Mattunud ja settekivimite kihipinnal olevaid virgi nimetatakse virgmärkideks. Nende järgi saab ligikaudselt hinnata endisi loodusolusid.
Virg näeb välja nagu pisike luide, aga erinevalt luidetest, mis tekivad maismaal, tekivad vired tavaliselt veekogu põhjas. Vired on luidetest palju väiksemad. Siiski ei ole maapinnal tekkinud virel ja luitel selget piiri, mille alusel neid eristada saaks.
Nagu luide, nii on virgki tavaliselt läbilõikelt ebasümmeetriline. Tema laine- või tuulealune külg on lauge, aga laine- või tuulepealne külg järsem.
Veekogu põhjas tekivad vired üksnes madalas vees. Nad tekivad siis, kui vee voolamine veekogus ei ole laminaarne, vaid seal esineb turbulents. Nii sügaval veekogu põhjas, kuhu lainetuse mõju ei ulatu, virgesid ei teki.
Virgede mõõtmed ja liikumiskiirus ei ole püsivad suurused. Kõigepealt ei ole virgede tekkimiskoht ideaalselt tasane, vaid tõuseb või laskub pisut. Teiseks ei koosne viredki täiesti ühesuguse suuruse ja omadustega osakestest. Kolmandaks on voolukiirus veekogu eri osades sageli erinev. Kõige selle tõttu ei ole vired üldjuhul päris sirged ja paralleelsed.
Esimesena tegi laboratoorseid katseid virgede moodustumise kohta P. Dubois 1879. Kuid tänapäevalgi ei ole veel virgede moodustumise üldtunnustatud teooriat. Küll on aga koostatud empiirilisi virgede moodustumise tabeleid, milles voolu hüdraulilised omadused on seotud selles voolus tekkinud virgede omadustega.
Kirjandus muuda
- Eesti entsüklopeedia 10. köide. (1998). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.