Vikipeedia:Usaldusväärsuse tagamine
Selleks et Vikipeedia oleks tõsiseltvõetav entsüklopeedia, tuleb püüda teha kõik, mis võimalik, et Vikipeedia andmed oleksid võimalikult usaldusväärsed. Usaldusväärsus tähendab Vikipeedias esmajoones tõendatavust.
Viidetega varustamine muuda
Üks põhilisi viise Vikipeedia sisu usaldusväärsuse tagamiseks on artiklite varustamine viidetega informatsiooni allikale. See annab kõigile võimaluse öeldut kontrollida ning otsustada selle usaldatavuse üle. Erinevalt avaliku autorkonnaga teatmeteostest ei ole meil võimalik viidata tegijate autoriteedile. Vikipeedia artiklite autorite originaaluurimus ei ole lubatud.
Vikipeediale endale ega selle keeleversioonidele Vikipeedias ei viidata. Kui tõlgitakse võõrkeelsest Vikipeediast, tuleks üle tuua ka sealsed allikaviited (ja ideaalis tuleks allikad ka kontrollida, kui need on kättesaadavad). Kui võõrkeelses Vikipeedias allikad puuduvad, tuleks need vajadusel ise leida.
Iga mittetriviaalne väide tuleb varustada allikaviitega. Kui on kasutatud läbivalt ühte allikat või väikest arvu allikaid, siis on mõeldav piirduda ka allikate äratoomisega artikli lõpus. Et pärast artikli hilisemat täiendamist oleks paremini arusaadav, milline väide pärineb millisest allikast ja mille kohta allikas puudub, on siiski soovitatav kasutada tekstisisest viitamist.
Allikaviidete abil info tõendamise kohustus on info lisajal, eriti juhul, kui väiteid vaidlustatakse või võidakse vaidlustada.
Vaidlustamine ja kahtluse alla seadmine muuda
Kui keegi muudab artiklis olevaid faktilisi andmeid, siis peab ta lisama allika, mille põhjal ta seda teeb. Kui ta teeb seda ilma allikat näitamata, on lubatud muudatus tagasi pöörata (soovitatav on enne seda siiski arutelus allikat küsida). Eelmine versioon tuleb talletada arutelulehele.
Artikli muutmise asemel võib ka mõne väite vaidlustada, viidates usaldusväärsele allikale. Vaidlustust ei tohi maha võtta enne, kui on veel usaldusväärsemate viidete abil näidatud, et vaidlustus on ekslik. Vaidlustusele, mis ei toetu usaldusväärsele allikale, ei pea reageerima, ning vaidlustusmärke võib maha võtta. Enne seda võib siiski vaidlustajalt allika järele küsida. Vaidlustamiseks võib kasutada malli {{vaidlustatud}}.
Vaidlustamise asemel võib mingi väite ka kahtluse alla seada, esitades põhjenduse, mis ei pea toetuma usaldusväärsetele allikatele. Sel juhul ei loeta kahtlust kõrvaldatuks, enne kui väite õigsus on usaldusväärsete allikate alusel näidatud nii, et kahtlustuse põhjendus osutub alusetuks. Kahtlase väite või fakti märgistamiseks võib kasutada malli {{kas}}.
Allikaviidete puudumise või vähesuse märkimiseks võib kasutada malli {{allikad}} artikli päises või {{lisa viide}} konkreetse väite järel.
Erinõuded elavatest inimestest rääkivates artiklites muuda
Viitamata andmed, mis näitavad kirjeldatavat isikut põhjendamatult halvas valguses, kustutatakse kohe nii artiklilehelt kui ka arutelulehelt. Andmed, mida ei saa tõendada, kustutatakse varsti pärast tõendamatuse avastamist nii artiklilehelt kui ka arutelulehelt.
Usaldusväärsed allikad muuda
Allika usaldusväärsust mõjutab nii allika tüüp (nt raamat, artikkel, veebileht, dokument), allika autor kui ka allika avaldaja (nt kirjastus).
Allikas peab olema avaldatud, mis tähendab "avalikkusele kättesaadavaks tehtud". Mida professionaalsem ja kontrollitum on avaldamisprotsess, seda tõenäolisemalt usaldusväärsem on allikas. Näiteks on usaldusväärsed akadeemilised ja eelretsenseerimisega väljaanded. Usaldusväärseteks loetakse näiteks ka kõrgkooliõpikuid, tunnustatud kirjastuste avaldatud raamatuid, peavoolu ajalehti ja ajakirju. Allikas peab olema teemale vastaval tasemel ja asjakohane.
Ebausaldusväärsed allikad on need, millel on halb maine faktide vähese kontrollimise, sisu ebapiisava toimetamise või huvide konflikti tõttu. Sellised allikad võivad olla äärmusliku hoiakuga, reklaamieesmärgiga või tugineda kuulujuttudele. Samuti tuleb enamasti ebausaldusväärseks lugeda autori enda välja antud allikaid, nt isiklik veebileht.
Usaldusväärne allikas on sõltumatu ja neutraalne.
Vikipeedia artiklite kirjutamisel tuleks peamiselt kasutada sekundaarseid allikaid (kirjalik tekst või audio/videosalvestus, mis puudutab või analüüsib materjali, mis algselt esines mujal). Võib viidata ka tertsiaarsetele allikatele (õpikud, entsüklopeediad). Vikipeedia enda keeleversioonid ei sobi siiski viitamiseks, sest Vikipeedias ei ole mehhanismi süstemaatiliseks ja ammendavaks faktide paikapidavuse kontrolliks. Primaarseid allikaid (lähedalt seotud inimeste otsesed muljed sündmustest, nt pealtnägija kirjeldus liiklusõnnetusest või teadlase ülestähendus oma katsest) on soovitatav vältida. Nende kasutamine on vajadusel lubatud, kui esitatakse allika fakte muutmata kujul, analüüsimata ja sünteesimata. Näiteks võib romaanist rääkivas artiklis kasutada romaanist pärit materjali tegevustiku kirjeldamisel, kuid üldistamisel ja tõlgendamisel on vaja viidata sekundaarsele allikale.