Viimsi mõisa kalmistu
Viimsi mõisa kalmistu oli matmispaik Pirita kloostri taga Kochi perekonnakalmistu kabeli vastas jõe põhjakaldal. 1860. aastatel rajasid mõisa tollased omanikud Buxhoevedenid sinna matusekabeli. Kalmistu pole säilinud ja selle täpne asukoht on teadmata.[1] Viimsi mõisa südamest asus kalmistu linnulennult umbes 4,2 km kaugusel lõunas. Ajalooliselt jäi see Jõelähtme kihelkonna territooriumile.
On oletatud, et kalmistu võis asuda Kabelimäel.[2] Arheoloogiliste ja kirjalike allikate järgi asus seal arvatavasti varasem keskaegne kabel, mis 17. sajandi keskpaigaks oli tõenäoliselt lammutatud.[3] Peetakse võimalikuks, et Viimsi mõisnikud rajasid oma matmispaiga keskaegse kabeli varemetesse.[1]
Kuigi hauakohad pole teada, peetakse Piritat järgmiste mõisnike matmiskohaks:[2]
- Alexander von Buxhoeveden (18. mai (vkj) 1783 – 13. märts (vkj) 1837)
- Theodor von Buxhoeveden (27. aprill (vkj) 1813 – 27. detsember (vkj) 1871)
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Sakraalehitise varemed piirdeaiaga kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 20.08.2015)
- ↑ 2,0 2,1 Reintam, M., 2002. Viimsi mõis peale Põhjasõda kuni Eesti Vabariigi maareformini 1919. a. Laidoneri Muuseumi Aastaraamat 2002. Tallinn, 2003, lk 148.
- ↑ Infotahvel Kabelimäel. Tallinn Ülikooli arheoloogia õppetool.
Kirjandus muuda
- Karl Laane. Tallinna kalmistud. Tallinn 2002. Lk 69
- Taavi Pae. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. Magistritöö. Tartu, 2002 (käsikiri).
- Robert Nerman. Pirita. Jalutaja teejuht. Solnessi Arhitektuurikirjastus. Tallinn, 2008. Lk 94-95