Viimane pühapäev

"Viimane pühapäev" ("To ostatnia niedziela") on poola helilooja Jerzy Petersburgski tuntuim tango, mille venekeelne versioon kannab pealkirja "Утомлённое солнце" ("Väsinud päike").

Artur Goldi ja Jerzy Petersburgski orkester 1930. aastail

Armastajapaari lahkuminekut kujutavat kurvameelset laulu kutsuti ka "Suitsiiditangoks", mis tekitab segadust, kuna sagedamini tunti selle pealkirjaga Ungari helilooja Rezső Seressi 1933. aasta pala "Vége a világnak" (inglise keeles "Gloomy Sunday", seda esitasid nt Paul Robeson ja Billie Holiday).

Laulu poolakeelsed sõnad kirjutas 1935. aastal poola luuletaja Zenon Friedwald, venekeelsed Jossif Alvek. August Porgi sõnul[viide?] jõudis laul Nõukogude Liitu 1937. aastal ja plaadistati kui "Песня о юге" ("Lahkumine"), kuid kasutati ka pealkirja "Листья падают с клёна" ("Vahtrailt langeb lehti"). Kokku valmis vene keeles kolm versiooni, millest ükski ei olnud otsene tõlge. Neist kujunes eriti populaarseks "Утомлённое солнце" ("Väsinud päike", eesti keeles ka "Päikesest rammestunud"), mille järgi sai pealkirja lavastaja Nikita Mihhalkovi samanimeline film. Filmi populaarsuse tõttu (see võitis ka 1995. aastal parima võõrkeelse filmi Oscari) peetaksegi laulu sageli vene algupärandiks. Eesti keeles on Olev Vestman esitanud seda pealkirjaga "Väsinud päike" (sõnad Heldur Jõgioja, salvestatud helikassetil "Linnatuled", 1994).[1]

Poola keeles on "Viimset pühapäeva" esitanud paljud lauljad, kuid tänini võib populaarseimaks pidada Mieczysław Foggi sõjaeelset versiooni. Poola laulja Adam Aston salvestas palast ka heebreakeelse versiooni "Viimane sabat". Läti viiuldaja Gidon Kremer kasutas Petersburski tangomotiivi oma teoses "El Sol Sueño (Hommage a Astor Piazzolla)".

"Viimane pühapäev" on leidnud kasutust mitmes filmis, näiteks Andrzej Wajda filmis "Kronika wypadków miłosnych" ("Armuseikluste kroonika", 1986), Andrei Mihhalkov-Kontšalovski filmis "Siberiaad" (1979), Juri Noršteini multifilmis "Сказка сказок" ("Muinasjutt muinasjuttudest", 1979), Steven Spielbergi filmis "Schindleri nimekiri" (1993), Krzysztof Kieślowski filmis "Kolm värvi: valge" (1994), Nikita Mihhalkovi "Päikesest rammestunud" (1994) jm.

Olev Vestmanni eestikeelne versioon "Väsinud päike" leidub ka kogumikplaatidel "Unelmate tango" (Tartu: LeHelMus, 2003) ja "Ansambel "Suveniir" teekaaslastega" (Laagri, Harjumaa: Estonian Artist Agency, 2011), kus muusika autorina on ekslikult kirjas läti tangohelilooja Oskar Strock,[2][3] ning helikassettidel "Suveniir 1994" (Tartu: Suveniir, 1994) ja "Kesk õitsvaid lilli" (Tartu: Suveniir, 1997), kus autorit ei ole märgitud[4][5].

Viited muuda

  1. "Linnatuled: laulab Olev Vestman" Tartu: Helijälg, p1994 (helikassett) kataloogis Ester (vaadatud 08.01.2018)
  2. "Unelmate tango" Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis (vaadatud 08.01.2018)
  3. "Ansambel "Suveniir" teekaaslastega" Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis (vaadatud 08.01.2018)
  4. "Suveniir 1994" Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis (vaadatud 08.01.2018)
  5. "Kesk õitsvaid lilli: vanaaegsed viisid 1939" Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis (vaadatud 08.01.2018)

Välislingid muuda