Vesivaksurlased
Vesivaksurlased, ka vesivaksiklased[viide?] (Hydrometridae) on lutikaliste seltsi kuuluv veeputukate sugukond.
| Vesivaksurlased | |
|---|---|
 Tiigivaksur | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Nokalised Hemiptera |
| Alamselts |
Lutikalised Heteroptera |
| Infraselts |
Gerromorpha |
| Sugukond |
Vesivaksurlased Hydrometridae |
| Alamsugukonnad ja perekonnad | |
Välimus muuda
Vesivaksurlased on hallikat või helepruuni värvi ja suhteliselt suured võrreldes teiste liikidega Gerromorpha infraseltsis. Nad on enamasti ligikaudu 8 mm pikad, kuid võivad kasvada pikemaks kui 15 mm. Nende keha ja jalad on pikad ja saledad, meenutades kojuselisi. Vesivaksurlased on enamjaolt tiibadeta, kuid esineb ka tiivulisi liike. Nende pea on pikk, tavaliselt pikem kui keha. Silmad on pea keskkohast tagapool ja enamasti pea pinnalt väljaulatuvad. Tundlad on neljasegmendilised.
Levila ja eluviis muuda
Vesivaksurlased on suhteliselt tavalised ja neid leidub kõikjal maailmas. Kõige suurem liigirikkus esineb troopikas. Väljaspool troopikat esineb ainult perekond vesivaksik (Hydrometra).
Vesivaksurlased on tavaliselt järvede, lompide ja märgalade kallaste lähedal, enamasti veekogudes, kus puuduvad kalad. Nad eelistavad viibida veetaimestikus või liuglevad vaikselt üle veepinna, kus nad ärrituse korral on võimelised tegema kiireid sööste.
Vesivaksurlased on röövloomad, kuid toituvad ka jäänustest. Nende meelistoiduks on veepinnal elavad hooghännalised. Nad on võimelised ronima taimedel, kus nad jahivad teisi putukaid. Neil on viis vastsefaasi ja täiskasvanuks arenevad vastsed 4–6 nädalaga.
Süstemaatika muuda
Vesivaksurlaste sugukonnas on 3 alamsugukonda ja 17 perekonda. Teada on 144 liiki.[1]
Eesti liigid muuda
Eestis elab 2 liiki vesivaksurlasi
- Hydrometra gracilenta Horváth, 1899 – vesivaksik
- Hydrometra stagnorum
Viited muuda
- ↑ "Hydrometridae". ITIS. Vaadatud 7. märtsil 2018.