Venstre (Norra)
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Venstre ('vasakpoolsed', norra lühend V, ametlik ingliskeelne nimi Liberal Party of Norway ('Norra Liberaalne Partei')) on sotsiaalliberaalne Norra partei.
| Venstre | |
|---|---|
| Venstre | |
 | |
| Norra partei | |
| Esimees | Guri Melby |
| Asutamine | 1884 |
| Peakorter |
Møllergt. 16 0179 Oslo |
| Ideoloogia | Sotsiaalliberalism |
| Koduleht | http://www.venstre.no/ |
See on riigi vanim erakond, asutatud 1884. aastal, millel oli 2007. aasta seisuga 6968 liiget.
Alates 2020. aastast juhib parteid Guri Melby. Erakonna peasekretär on Marit Meyer.
2009. aasta parlamendivalimistel sai Venstre 3,9% häältest ja 2 kohta Stortingis.
Venstre noorteorganisatsiooni Unge Venstre (Noored Vasakpoolsed) juhib Ane Breivik.
Venstre on Liberaalse Internatsionaali ning Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühenduse liige.
Poliitiline platvorm muuda
Venstre on sotsiaalliberaalne tsentristlik partei, mis on olnud nii paremtsentristlike kui tsentristlike koalitsioonide liige. Aastatel 2001–2005 valitses erakond paremtsentristliku koalitsiooni väikseima parteina koos Høyre ja Kristliku Rahvaparteiga, on aga alates 2005. aasta valimistest opositsioonis.
Alates 1970. aastate algusest seostatakse parteid eelkõige keskkonnateemadega. Viimastes valimiskampaaniates on põhirõhk asetatud keskkonnale, haridusele, väikeettevõtlusele ja sotsiaalvaldkonnale. Venstre pooldab Norra heaoluriigi reformi läbi miinimumsissetuleku (Borgerlønn) kehtestamise kõigile kodanikele. Samuti toetab erakond tööjõu sisserände suurenemist, Norra kirikult riigikiriku staatuse äravõtmist, proportsionaalset tulumaksu ja kohalike omavalitsuste volituste laiendamist. Erakonna 2005. aasta üldkogul otsustati kõigest viie hääle enamusega endiselt mitte pooldada Norra ühinemist Euroopa Liiduga. Venstre eelistab Norra jätkuvat kuulumist Euroopa Majanduspiirkonda. Aastal 2007 sai Venstrest esimene Norra partei, mis toetab legaalset failijagamist.[1][2]
Ajalugu muuda
Venstre moodustati 1884. aastal seoses vaidlustega parlamentaarse süsteemi juurutamise vajalikkuse üle Norras. Vasakpoolne Venstre oli parlamentarismi poolt, konservatiivsed jõud, mis ühinesid parempoolseks parteiks Høyre, aga selle vastu. Parlamentarismi pooldajate võidu järel sai Venstre juhist Johan Sverdrupist esimene Norra peaminister, kes määrati ametisse häälteenamuse põhjal Stortingis. Hiljem toetas Venstra meeste üldist hääleõigust, mis saavutati 1898. aastal, Norra-Rootsi uniooni katkestamist, mis toimus 1905, ja üldist naiste hääleõigust, mis kehtestati 1913.
Esimestel kümnenditel pärast 1884. aastat vaheldusid Norras Venstre ja Høyre valitsused. Kuus Norra peaministrit on kuulunud Venstresse, kõik neist olid riigipea ametis enne 1935. aastat. Norra Töölispartei (Arbeiderpartiet) tõusuga hakkas Venstre aegamööda oma tähendust kaotama. Viimati saavutas Venstre absoluutse enamuse Stortingis 1915. aasta valimistel. Erakonna mõjuvõimu nõrgendas ka Talurahvapartei (Bondepartiet, praegune Keskpartei (Senterpartiet)) moodustamine 1920. aastal ja Kristliku Rahvapartei (Kristelig Folkeparti) teke 1933. aastal, mis asutati mõlemad endiste Venstre liikmete poolt. Pärast Teist maailmasõda on Venstre osalenud neljas valitsuskoalitsioonis, viimati Kjell Magne Bondeviki teises valitsuses aastatel 2001–2005.
1972. lõhestas parteid vaidlus Norra liikmesuse üle Euroopa Ühenduses, mille tagajärjel liikmesuse pooldajad lahkusid erakonnast ning asutasid Liberaalse Rahvapartei (Det Liberale Folkeparti). Lahkujate seas olid partei juht Helge Seip ning üheksa parlamendiliiget kokku kolmeteistkümnest Venstre esindajast Stortingis. Sellest ajast on Venstre näol tegemist üsna väikese erakonnaga ning pärast 1973. aasta valimisi jäi parlamenti vaid kaks partei liiget.
1974. aastal valis Venstre esimese erakonnana Norras endale naisliidri, Eva Kolstadi.
Venstre valimistulemused olid jätkuvalt viletsad. Enne 1985. aasta valimisi teatas partei esimest ja seni viimast korda, et toetab Töölispartei osalusega valitsust. Järgnevatel valimistel kaotas erakond kaks säilinud kohta Stortingis ja jäid esimest korda parlamendiesinduseta. 1988. aastal liitus Venstrega uuesti 1972. aastal lahkulöönud rühmitus, kuid 1989. aasta valimistel ei õnnestunud taasühinenud parteil võita ühtegi parlamendikohta. Ka 1993. aastal ei suudetud ületada 4% valimiskünnist, kuid Lars Sponheim pääses parlamenti otsevalimiste tulemusena.
1997. aastal kogus Venstre piisavalt hääli ja hõivas kuus parlamendikohta. Selle tulemusena osales Venstre esimest korda 1973. aastast saadik valitsuses. Kjell Magne Bondeviki vähemusvalitsuses kuulus erakonnale neli ministriportfelli: Lars Sponheim sai majandus- ja tööstusministriks, Odd Einar Dørum sideministriks ja hiljem justiitsministriks, Guro Fjellanger keskkonnaministriks ning Eldbjørg Løwer haldusministriks, hiljem kaitseministriks. Løwer oli Norra esimene naissoost kaitseminister. Valitsus astus 2000. aastal tagasi, keeldudes nõustumast Stortingi otsusega rajada gaasielektrijaamu.
2001. aastal jäi Venstre napilt alla valimiskünnise, kuid otsemandaadiga said parlamenti Lars Sponheim ja Odd Einar Dørum. Et aga Venstre osales Kjell Magne Bondeviki teises koalitsioonivalitsuses, kus Sponheim ja Dørum olid kabinetiliikmed, esindasid neid parlamendis asetäitjad. Hiljem lisandus valitsusse veel kolmas erakonna liige, kui Torild Skogsholm nimetati teede- ja sideministriks.
2005. aasta valimistel kogus Venstre 5,9% häältest, mis oli nende parim tulemus 1969. aastast saadik. Venstre sai 6 otsemandaati ja 4 lisamandaati. Kuna enamusse jäi punaroheline koalitsioon, on Venstre nüüd opositsioonis ja jääb sinna ilmselt kuni 2009. aasta valimisteni.
Parteijuhid muuda
- 1884 Johan Sverdrup
- 1884–1889 Ole Anton Qvam
- 1889–1893 Johannes Steen
- 1893–1894 Viggo Ullmann
- 1894–1896 Ole Anton Qvam
- 1898–1900 Viggo Ullmann
- 1900–1903 Lars Holst
- 1903–1909 Carl Berner
- 1909–1927 Gunnar Knudsen
- 1927–1940 Johan Ludwig Mowinckel
- 1945–1952 Jacob S. Worm-Müller
- 1952–1964 Bent Røiseland
- 1964–1970 Gunnar Garbo
- 1970–1972 Helge Seip
- 1972–1974 Helge Rognlien
- 1974–1976 Eva Kolstad
- 1976–1982 Hans Hammond Rosbach
- 1982–1986 Odd Einar Dørum
- 1986–1990 Arne Fjørtoft
- 1990–1992 Håvard Alstadheim
- 1992–1996 Odd Einar Dørum
- 1996–2010 Lars Sponheim
- 2010–2020 Trine Skei Grande
- 2020–praegu Guri Melby
Venstre peaministrid muuda
- 1884–1889 Johan Sverdrup
- 1891–1893 Johannes Steen
- 1898–1902 Johannes Steen
- 1902–1903 Otto Blehr
- 1907–1908 Jørgen Løvland
- 1908–1910 Gunnar Knudsen
- 1913–1920 Gunnar Knudsen
- 1921–1923 Otto Blehr
- 1924–1926 Johan Ludwig Mowinckel
- 1928–1931 Johan Ludwig Mowinckel
- 1933–1935 Johan Ludwig Mowinckel
Valimistulemused parlamendivalimistel 1906–2021 muuda
| Aasta | Hääli % |
Saadikuid | ||
|---|---|---|---|---|
| 1906 | 45,4% |
|
73 | |
| 1909 | 30,7% |
|
46 | |
| 1912 | 40,2% |
|
76 | |
| 1915 | 33,3% |
|
74 | |
| 1918 | 28,3% |
|
52 | |
| 1921 | 20,1% |
|
37 | |
| 1924 | 19,6% |
|
34 | |
| 1927 | 17,3% |
|
30 | |
| 1930 | 20,2% |
|
33 | |
| 1933 | 17,1% |
|
24 | |
| 1936 | 16,0% |
|
23 | |
| 1945 | 13,8% |
|
20 | |
| 1949 | 13,1% |
|
21 | |
| 1953 | 10,0% |
|
15 | |
| 1957 | 9,7% |
|
15 | |
| 1961 | 8,8% |
|
14 | |
| 1965 | 10,4% |
|
18 | |
| 1969 | 9,4% |
|
13 | |
| 1973 | 3,5% |
|
2 | |
| 1977 | 3,2% |
|
2 | |
| 1981 | 3,9% |
|
2 | |
| 1985 | 3,1% |
|
0 | |
| 1989 | 3,2% |
|
0 | |
| 1993 | 3,6% |
|
1 | |
| 1997 | 4,5% |
|
6 | |
| 2001 | 3,9% |
|
2 | |
| 2005 | 5,9% |
|
10 | |
| 2009 | 3,9% |
|
2 | |
| 2013 | 5,2% |
|
9 | |
| 2017 | 4,2% |
|
8 | |
| 2021 | 4,6% |
|
8 |
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Culture wants to be free!". Originaali arhiivikoopia seisuga 18.04.2007. Vaadatud 30.04.2009.
- ↑ "Slipp kulturen fri! (norra keeles)". Vaadatud 30.04.2009.
Välislingid muuda
- Venstre Ametlik koduleht (norra keeles)
- Partei tutvustus (inglise keeles)
- Venstre valimistulemused 2007. aasta kohalikel valimistel
Märkused muuda
Selle artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Liberal Party of Norway ja saksakeelset artiklit de:Venstre (Norwegen).