Veliuona

Veliuona
leedu	Veliuona
žemaidi	Veliouna
poola	Wielona
	Veliuona vapp
Elanikke	726 (2011)
Koordinaadid	55° 5′ N, 23° 16′ E

Veliuona (vanasti Junigeda, saksa keeles ka Friedeberg, Tsaari-Venemaal Велiона, Велена või Велона)^[1] on alev Leedus Jurbarkase rajoonis; Veliuona valla halduskeskus. Alev asub Nemunase jõe kaldal Panemunė regionaalpargi territooriumil.

See artikkel räägib alevikust; jumalanna kohta vaata artiklit Veliuona (jumalanna)

Alevis on keskkool ja raamatukogu. Vana kirik, mis oli rajatud Vytatutase poolt 1421, ehitati ümber 1636. Veliuonas on kaks linnamäge, neist ühel asus kunagi ristisõdijate Bayerburgi kindlus, teisel asub Gediminase hauakivi. Vaatamisväärsusteks on veel ait-pood ja XIX sajandil rajatud mõisakompleks.

Ajalugu muuda

Arheoloogiliste andmete põhjal oli Veliuona asustatud juba kiviajal. Esimest korda on asulat kirjalikult mainitud aastal 1291 Peter von Dusburgi kroonikas, seal kandis asula Junigeda nime.

XIII–XIV sajandil oli Veliuona tähtsaks tõkkeks ristisõdijate teel. Aastal 1337 õnnestus Saksa ordul Veliona vallutada ja nad rajasid sealsele linnamäele Bayerburgi kindluse. Aastaks 1344 olid ordurüütlid sunnitud Veliuonast taanduma ja allavoolu uue Bayerburgi ehitama.

Tol perioodil juhtis leedulaste võitlust ordu vastu Gediminas, kes olevat seal vana haava tõttu surnud ja ühele Veliuona linnamägedest maetud. Võitlus ristisõdijatega jätkus pärast Gediminase surma. Aastal 1412 ehitas Veliuonase teisele linnamäele (endise Bayerburgi asemele) kindluse suurvürst Vytautas.

Aastal 1421 nimetati Veliuonat aleviks, ühtlasi lasi Vytatutas sinna kiriku ehitada. Aastal 1443 sai Veliuona Magdeburgi õigused. Aastal 1549 andis Zygmunt II August alevi Barbara Radziwiłłównale.

18. sajandil kuulus Veliuona vürst Józef Poniatowskile, 19. sajandil Zalewski suguvõsale. Viimaseks omanikuks oli P. Wakselis. Nõukogude ajal oli alev kohaliku kolhoosi keskuseks.