Vastseliina Gümnaasium
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2024) |
Vastseliina Gümnaasium on gümnaasium Võrumaal Võru vallas Vastseliinas.
Ajalugu muuda
1626. aastal algas Vastseliina kihelkonna moodustumine, samal aastal astus ametisse luterliku koguduse esimene õpetaja Christiern Henrici. Arvatavasti seal kihelkonnakoole veel ei olnud, sest terve Lõuna-Eesti idapoolne osa (välja arvatud linnad) oli veel katoliku usku, katoliku kirik rahvaharidust ei edendanud, Henrici oli arvatavasti pigem misjonitöö tegija ja koguduse rajaja kui harilik kirikuõpetaja ning puudusid Rootsi valitsuse korraldused nii kihelkonna- kui ka mõisakoolide asutamise kohta. Kirikukatsumise protokollides kihelkonnakoolist ei kõnelda, aga oletatavasti oli seal juba Rootsi ajal kihelkonnakool, sest Vastseliina kiriku maa annetas endise Vastseliina koguduse õpetaja Gustav Masingi väitel Rootsi valitsus ja need maad määrati peale kirikuõpetaja ja köstri ka kihelkonnakoolile.[1] Vanimad veneaegsed kirikukatsumise protokollid teatavad, et seal oli ¼ adramaad nii köstri- kui ka koolimaad.
Andmed Vastseliina kihelkonnakooli töö alguse kohta Vene ajal puuduvad. Aastatel 1702–1709 töötas Kambjas pastor Timmermann, kes (kuna Kambjas oli kool juba olemas) 1722. aastal Rootsist naastes ja Vastseliinasse asudes tõenäoliselt kas asutas seal kooli või jätkas juba rajatud koolis õpetamist. 1998. aasta suvel hariduskonverentsiks valmistudes Läti Ajalooarhiivist leitud 17. jaanuaril 1726 koostatud kirikuvisitatsiooni protokollis on kirjas, et Vastseliinas oli koolmeistriks Martin Melhson ja köstriks Jahn Kersten, seega tähistati 2000. aastal Vastseliinas koolihariduse andmise alguse 275. aastapäeva praeguse koolimaja juurde hariduskivi paigaldamisega. 1970. aastatel arvati, et kool alustas tegevust 1729. või 1730. aastal Vastseliina kiriku köstri rehetares, sest Läti Ajalooarhiivist pärinevas 10. jaanuaril 1736 koostatud vanaalamsaksakeelses kirikuvisitatsiooni dokumendis nimetatakse kooli Neuhauseni (seda nime kandis sel ajal Vastseliina kihelkond) kooliks ja märgitakse, et seal õpetab õpilasi köster Kersen juba kuus aastat.[2]
Aastal 1736 oli Vastseliinas üks köstrikool 22 õpilasega (Kirchspielschule), 1753 ehitati köstri maja, kus oli rehetuba, ühes neist töötas kool, 1765 oli üks köstrikool, 1766.–1767. aasta talvel asutati Vastseliina kihelkonnas mõned külakoolid, kuid õpilasi oli väga vähe, sest neile polnud anda raamatuid. 1774–1777 oli Vastseliina kihelkonnas üks köstrikool 59 õpilasega, 6 mõisa- ja külakooli 182 õpilasega. 1780–1790 soovis Vastseliina pastor tunduvalt rohkem koole oma kihelkonda. 1784/85. õppeaastal oli 6 mõisa- ja külakooli ning 1 köstrikool, 1785/86 8 mõisa- ja külakooli. Ebarahuldavad olid tingimused 4 mõisa- ja külakoolis, kõige konkreetsemad näited/andmed maarahva laste kirjutamisoskuse ja kirjatehnika kohta pärinevad Vastseliina kihelkonnakoolist. Pastor Marpurgi teadete kohaselt hakati kirjutamist õpetama tema ametiaja alguses 1782. aastal. Kooli võeti 12 poissi, kellele usuõpetuse, laulmise ja lugemise kõrval õpetati ka kirjutamist ja arvutamist. Poistele kirjutamise õpetamist näitab visitatsiooni protokoll ja selle juurde lisatud üheksa koolipoisi kirjanäidist, mis on teadaolevalt esimesed omataolised ja valmistatud Räpina Paberivabriku paberist.
1806. aastal oli ikaldus, mistõttu Vastseliina kirikukonvent loobus kihelkonnakooli asutamisest, piirduti olemasolevate külakoolidega. Küla- ja mõisakoolides õpetati peamiselt lugemist ja usuõpetust, ainult Vastseliina kihelkonnas õpetati ka kirjutama: 1809.–1810. aasta talvel õpetati kirjutamist kümnest mõisakoolist üheksas. 1851/52. õppeaastal oli Vastseliina kihelkonnas koduõpetusele lubatud 948 last, koolis pidi käima 100, kuid viimastest ei käinud ükski koolis korrapäraselt tervet talve. 1819. aasta talurahvaseadus nõudis, et igas kihelkonnas, kus 2000 hinge, peab olema kihelkonnakool, ja konvendi otsusega avati kihelkonnakool 1833. aastal. 1879. aastal otsustati kihelkonnakoolile maja ehitada, ehitus toimus aastatel 1881–1883. 8. oktoobril 1887 alustas Aleksander Undritz tööd Vastseliinas ja töötas kuni pensionile minekuni 1930. 1919/20. õppeaastal nimetati kool kõrgemaks algkooliks ja moodustati algkooli 5.–6. õppeaasta. 1930. aastal kinnitati Vastseliina algkooli juhatajaks Johannes Saarniit, kes kirjutas kooli 200. juubeliks raamatu “Vastseliina Algkool 1737–1937” ja lahkus sõjakeerises Vastseliinast.[3]
Õpilaste arv muuda
| Aasta | Õpilasi | Õpetajaid |
|---|---|---|
| 1900 | 36 | ? |
| 1905 | 63 | ? |
| 1910 | 48 | ? |
| 1915 | 86 (ühes Tsolli kooliga) | ? |
| 1920 | 43 (ainult 5.-6. klass) | ? |
| 1925 | 111 (3.-6. klass) | ? |
| 1930 | 126 (1.-6. klass) | ? |
| 1931 | 146 | ? |
| 1932 | 165 | ? |
| 1933 | 177 | ? |
| 1934 | 173 | ? |
| 1935 | 169 | ? |
| 1936 | 191 | ? |
| 2022 | 274 | ? |
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Kooli ajalugu". 2013. Vaadatud 1. aprillil 2024.
- ↑ "Kooli ajalugu". 2013. Vaadatud 2. aprillil 2024.
- ↑ "Kooli ajalugu". 2013. Vaadatud 2. aprillil 2024.