Vasarhai
Vasarhai (Sphyrna) on perekond vasarhailaste sugukonnast.
Vasarhai | |
---|---|
Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena) | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Kõhrkalad Chondrichthyes |
Selts |
Hallhailised Carcharhiniformes |
Sugukond |
Vasarhailased Sphyrnidae |
Perekond |
Vasarhai Sphyrna |
Taksonoomia muuda
Perekonna esmakirjeldaja on Constantine Samuel Rafinesque-Schmaltz (1810).
Elupaigad muuda
Vasarhaid elavad soojades vetes rannikul ja mandrilaval.
Välimus muuda
Vasarhaide pikkus on 2...6 m.
Kõigil liikidel on kummalgi pool pead eend, mistõttu neil loomadel on lamedaks löödud peaga vasara kuju. Silmad ja sõõrmed paiknevad nende kehaosade otstel.
Suu on neil suhteliselt väike.
Füsioloogia muuda
Varem arvati, et vasarhaide vasarakujuline pea toimib nagu tiib, mis aitab täpselt manööverdada ning teha järske pöördeid tasakaalu kaotamata. Nüüd on aga leitud, et pöördeid õigesti teha võimaldab neil selgroog. Arvatakse ka, et pea kuju aitab kaasa elektrolokatsioonile, sest nii saavad elektroretseptorid asetseda üksteisest kaugel. Nad suudavad registreerida elektrisignaali, mille pinge on pool miljardiku volti. Samuti on vasarhaidel peakuju tõttu suurem ninaõõs, mille tõttu on nende lõhnatundlikkus kümme korda suurem kui tavalistel haidel.
Toitumine muuda
Vasarhaid söövad kalu, sealhulgas raisid ja haisid, peajalgseid ja vähilisi.
Nad toituvad suure osa ajast merepõhjas.
Käitumine muuda
Päeval kogunevad vasarhaid parvedesse, mis võivad olla rohkem kui sajapealised.
Õhtul peavad nad üksinda jahti.
Liigid muuda
Perekonnas on 9 liiki:
- Perekond vasarhai (Sphyrna)
- alamperekond Sphyrna
- indopatsi vasarhai (Sphyrna lewini)
- hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
- harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
- Sphyrna couardi
- Sphyrna gilberti
- alamperekond Mesozygaena
- alamperekond Platysqualus
- alamperekond Sphyrna
Välislingid muuda
Vikisõnastiku artikkel: vasarhai |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Vasarhai |