Vasak ühisunearter
Vasak ühisunearter (ladina arteria carotis communis sinistra) on paljudel loomadel kehas asuv aordikaare haru, mis varustab verega pead ja kaela.[1]
Vasaku ühisunearteri areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Roomajatel muuda
Madudel muuda
Harilikul rästikul on tuvastatud vasak ühisunearter (eelistermin). Rathke nimetas arteri arteria carotis communis ' eks, kuid O'Donoghue nimetas (1912) arteri vasakuks ühisunearteriks. Rästikul kulgeb vasak ühisunearter tüümuse ülemise sagara juurest söögitoru ja hingetoru vasakult poolt, annab harusid ja kulgeb pea suunas ning haruneb vasakuks sisemiseks ja välimiseks unearteriks (a.carotis interna et externa).
Vasaku ühisunearteri seintes paiknevad närvikiud ja närvilõpmed.[2]
Imetajatel muuda
Inimestel muuda
Inimestel algab vasak ühisunearter aordikaarelt.[3]
Viited muuda
- ↑ What's the Carotid Artery?, veebiversioon (vaadatud 25.05.2014) (inglise keeles)
- ↑ J. D. Boyd,The nerve supply of the branchial arch arteries in Vipera berus, J Anat. 1942 Aprill; 76(Pt 3): 249, 253, PMCID: PMC1252688, veebiversioon (vaadatud 13.05.2014) (inglise keeles)
- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 158, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
Välislingid muuda
- Common Carotid Artery (CCA), veebiversioon (vaadatud 25.05.2014) (inglise keeles)
- Mahindra Kumar Anand, Anand's Human Anatomy for Dental Students, 3. trükk, 2012, lk 350, Jaypee Brothers Medical Publishers, veebiversioon (vaadatud 25.05.2014) (inglise keeles)