Varlpiri keel
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2015) |
Varlpiri keel kuulub Austraalia keelte pama-njunga keelte hulka. Keel on suguluses warlmanpa keelega. Keelt kõneldakse peamiselt Austraalias Põhjaterritooriumil (Yuendumu, Ali Curung Willowra, Alice Springs, Katherine, Darwin ja Lajamanu). 2006. aasta seisuga on varlpiri keele kõnelejaid 2510.[1] See on kõnelejate arvu poolest üks suurimaid aborigeenide keeli Austraalias. Enamik varlpiri kõnelejaid räägib ka inglise keelt.
| Varlpiri keel | |
|---|---|
| Kõneldakse | Austraalias Põhjaterritooriumil |
| Kokku kõnelejaid | 2510[1] |
| Keelesugulus |
|
Foneetika muuda
Täishäälikud muuda
| Eesvokaalid | Keskvokaalid | Tagavokaalid | |
|---|---|---|---|
| Kõrged | i [i], ii [iː] | u [u], uu [uː] | |
| Madalad | a [a], aa [aː] |
Varlpiri keeles on kolm täishäälikut. Täishäälikud võivad olla kas pikad või lühikesed. Hääliku pikkus määrab sõna tähenduse, näiteks „mirnta“ tähendab grippi, aga „miirnta“ lehtpuust valmistatud kilpi. [2]
Kaashäälikud muuda
| Piirihäälikud | Kõvasuulaehäälikud | Tipmised häälikud | |||
|---|---|---|---|---|---|
| Huulhäälikud | Pehmesuulaehäälikud | Palataalne häälik | Hambasombuhäälik | Retrofleksne häälik | |
| Sulghäälikud | p [p] | k [k] | j [c] | t [t] | rt [ʈ ] |
| Ninahäälikud | m [m] | ng [ŋ] | ny [ɲ] | n [n] | rn [ɳ ] |
| Värihäälikud | rr [r] | ||||
| Ühekordsed värihäälikud | rd [ɽ] | ||||
| Külghäälikud | ly [ʎ] | l [l] | rl [ɭ ] | ||
| Poolvokaalid | w [w] | y [j] | r [ɻ ] | ||
Tabelis märgitud ühekordne värihäälik on tegelikult ebaharilik konsonant, mida kasutatakse tõenäoliselt vaid varlpiri keeles. Häälikut esile tuues on keeletipp alguses retrofleksi asendis, kuid liigub seejärel kiiresti ettepoole, laksatades vastu suulae esiosa. Valrpiri keeles, nagu enamikus Austraalia keeltes, pole frikatiivseid konsonante (frikatiivid e hõõrdhäälikud).
Fonotaktika muuda
Ükski sõna ei alga alveolaarse konsonandiga (alveolaar e hambasombuhäälik); sõna esimene konsonant peab olema huulhäälik, pehme suulaehäälik, retrofleksne või palataalne häälik. Kõik sõnad lõppevad täishäälikutega; sõnu, mis muidu lõppeks kaashäälikuga, „parandatakse“, lisades sufiksi -pa.
Sõnajärg muuda
Varlpiri keeles on sõnade järjekord suhteliselt vaba, see ei muuda lause tähendust. Pigem oleneb sõnade järjekord teemast, millest kõneldakse, näiteks kas informatsioon on uus või vana jne. [2] Siiski on sagedamini kasutatav sõnajärg SOV (alus, sihitis, öeldis). [1]
Tähestik muuda
Varlpiri keeles kasutatakse ladina tähestikku ning selles pole mitte ühtegi diakriitilist märki. Õigekirja töötas välja Lothar Jagst 1950. aastatel. [3] Retrofleksseid kaashäälikud kirjutatakse digraafidega, mis moodustatakse eesliite r lisamisel: rt, rn, rl. Pikad vokaalid kirjutatakse kahekordselt: ii, aa, uu.
Verbid muuda
Varlpiri verbid on moodustatud paarisajast verbitüvest ning jagatud viie pööramisklassi vahel. Tihti kasutatakse eesliiteid, et moodustada erineva tähendusega uusi verbe. Näiteks „parnka“ tähendab „jooksma“, kuid „wurulyparnka“ tähendus on „peitu lippama“. Sõna „wuruly“ liitmisel mõne teise verbi tüvele on võimalik moodustada ka teisi sõnu, mis väljendavad peitmist või üksiolemist. Enamik taolisi eesliite ja verbi kombinatsioone on sõnavaras juba olemas, uusi kombinatsioone ei saa vabalt luua. Kuid on eesliiteid, mida saab kombineerida väga erinevate verbidega ning on verbe, millega saab kasutada peaaegu kõiki eesliiteid. Verbi tüvele järgneb järelliide ehk sufiks. Igas pööramisklassis on viis sufiksit.
| Liik | "Mitte-minevik" | Minevik | Imperatiiv | Lähitulevik | Olevik |
|---|---|---|---|---|---|
| 1 | mi | ja | ya | ju | nya |
| 2 | rni | rnu | ka | ku | rninya |
| 3 | nyi | ngu | ngka | ngku | nganya |
| 4 | rni | rnu | nja | lku | rninya |
| 5 | ni | nu | nta | nku | nanya |
Arvsõnad varlpiri keeles muuda
- tinta
- tjirrama
- wirkatu
- (panu)
- rdaka
Suuremate numbrite puhul kasutatakse sõna „palju“. [4]
Dialektid varlpiri keeles muuda
Varlpiri keelel on mitu dialekti, mida räägitakse erinevates piirkondades Põhjaterritooriumil:
- keskosas – willowra
- idas – hanson
- põhjas – lajanamu
Keelenäide muuda
Kuja kalapalanyanu kajangka nyurruwiyi walyajarrarlu marripungu marda, kala purungku pakarnunjunu, manu marda kala panturnunjunu kajangka. Ngulajangkaji kalanyanu kangurnu.
Tõlge: Kui kaua aega tagasi kaks meie esivanemat midagi tahtsid, läks üks neist ja varastas selle teist lüües või võib-olla ka läks ja torkas teda odaga. Pärast seda andis ta end üles. [3]
Huvitav seik muuda
Varlpiri kultuuris peetakse ebaviisakaks või häbiväärseks, kui teatud pereliikmed omavahel suhtlevad (näiteks naised ei tohiks oma väimeestega suhelda). Kui taoline suhtlus on aga vajalik, kasutatakse erilist stiili ("hoidumisregistrit"), mille grammatika on sama, mis tavalisel varlpiri keelel, kuid sellel on oluliselt vähendatud ja üldistatud sõnavara.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Varlpiri keel" (inglise keeles).
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 2,0 2,1 2,2 About World Languages
- ↑ 3,0 3,1 Omniglot, The online encyclopedia of writing systems & languages
- ↑ Numbers in Australian Languages