Vanakreeka keraamika

Vanakreeka keraamika on Vana-Kreekas viljeletud keraamika.

Perioodid muuda

Eelgeomeetriline stiil

Eelgeomeetriline stiil muuda

10. sajandil eKr hakati Vana-Kreekas pärast Mükeene kultuuri kokkuvarisemist taas viimistletud keraamikat looma, mis oli väljakujunenud ühtse stiilina ja kaunistatud vähesta aga seejuures väga lihtsate joontega. Seda stiili, mille viljelemisel oli eesrinnas Ateena, tuntakse kui eelgeomeetrilist stiili (vahel nimetatud ka protogeomeetriliseks ingliskeelse mõiste Protogeometric Style järgi). Eelgeomeetrilise stiili õitseaeg oli vahemikus umbes 1050–900 eKr.

Geomeetriline stiil muuda

9. ja 8. sajandil eKr arenes välja geomeetriline stiil oma rikkalike ja keerukate mustritega, mille seas domineerisid siksakilised jooned ja kolmnurgad. 8. sajandil eKr ilmusid varasemate puht-geomeetriliste kujundite hulka ka esimesed kujutised loomadest ja inimestest, mis olid alguses väga visandlikud kuid aja jooksul täienesid. Sellele perioodile oli iseloomulikuks väga suurte vaaside loomine. Keraamikakeskuseks oli Ateena.

Geomeetriline periood jagatakse vahel veel omakorda mitmeks väiksemaks osaks. Näiteks varaseks geomeetriliseks stiiliks (u 900–850 eKr), kui leidus ainult geomeetrilisi kujundeid, keskmiseks geomeetriliseks perioodiks (u 850–770 eKr), kui ilmusid esimesed figuurid loomade näol ja hiliseks geomeetriliseks perioodiks (770–700 eKr), kui esines juba inimeste kujutisi.

Orientaalne stiil

Orientaalne stiil muuda

Ajavahemikus 7.–6. sajand eKr sai vanakreeka keraamika hulgaliselt mõjutusi Väike-Aasiast ja Egiptusest. Need mõjutused kajastusid keraamiliste esemete dekooris, kuhu ilmus palju lõunamaiseid kujunduselemente. Järjest sagedamini esines figuuride kujutamist keraamikal.

Orientaalse stiili valitsusperioodil oli keraamikakeskuseks Korintos.

Mustafiguuriline stiil muuda

Pikemalt artiklis Mustafiguuriline stiil

Punasefiguuriline stiil

Ateena saavutas 6. sajandi lõpuks enne meie ajaarvamise algust taas juhtiva positsiooni keraamikakeskusena. Sellega üheaegselt ja seda toetavalt toimus mustafiguurilise stiili tekkimine.

Perioodile oli iseloomulikuks mustade figuuride kasutamine, mis oli pärand varasematelt stiilidelt. Punane aluspind kaeti musta angoobiga, millest kraabiti välja detailid.

Kuulsaid keraamikuid mustafiguurilisest perioodist muuda

Punasefiguuriline stiil muuda

Umbes 530. aastal eKr võeti Ateenas kasutusele punasefiguuriline vaasimaalitehnika. Figuurid jäeti värvimata ning figuuride taha jääv taust kaunistati mustaga. Uus tehnika võimaldas saavutada tugevat arengut kujutiste loomulikkuse ja peenekoelisuse edasiarendamiseks. Laienes ka temaatika.

Vaasitüübid muuda

Rhyton

Vana-Kreeka vaasid olid suurepärased kunstiteosed, milles olid ühendatud funktsionaalne vorm, kaunis dekoor ja tipptasemel viimistlus ning mis olid ka üheks põhiliseks Kreeka kaubandusartikliks Vahemere-äärsetes maades.

Vastavalt igapäevavajadustele kujundati välja nõude tüübid. Näiteks hüdria oli veenõu, kyathose abil mõõdeti veini kogust ning lebest kasutati pesu- ja keedunõuna.

Nõude jagunesid tüübiti laias laastus viide rühma:

veininõud
jooginõud
tualettnõud
hoiuanumad
majapidamisnõud

Temaatika muuda

Algsed geomeetrilised kujundid arenesid ajapikku järjest keerukamateks vormideks ning jõudsid lõpuks välja oskuslikult loodud mütoloogiliste ja ajalooliste stseenide, pidustuste, spordivõistluste, igapäevatoimetuste, töötavate käsitööliste ja erootika kujutamiseni.

Keraamika valmistamine muuda

Keraamilised anumad vormiti kõigepealt potiketradel. Pärast seda kinnitati nende külge reljeefsed detailid ja sangad, mis olid valmistatud valuvormide abil.

Saviesemeid kuivatati välioludes. Pärast seda käisid esemed läbi kergest eelpõletusest, mille järel neid poleeriti ja kanti peale dekoor.

Keraamikaga tegelevad käsitöölised jagati vormijateks ja maalijateks.

Vaata ka muuda

Välislingid muuda

Eelnev Kreeta-Mükeene keraamika	Vanakreeka keraamika u 1050–??? eKr	Järgnev Vana-Rooma keraamika