Vana-Rooma rahasüsteem

Vana-Rooma rahasüsteem oli Rooma riigi maksevahendite süsteem.

Aureus, 36 eKr

Ass, vabariigi ajajärk, 270 eKr

Ajalugu

Vabariigi ajajärk

Enne ühtse vääringu kehtestamist

Enne ühtse vääringu kehtestamist põhines Vana-Rooma majandus peamiselt kahel väärtusvormil – veistel (ladina pecus; siit ladina sõna pecunia 'raha') ja ebakorrapärase kujuga pronksitükkidel, mida nimetati aes rude. Nende algeliste rahade väärtus määrati kaalude abil, sest tollal puudusid ühtsed nominaalid.

Pole teada, millal raha käibele tuli. On kirjalikult tõendatud, et Veji piiramisest (406 eKr) saadik maksti sõduritele aes rude'ga. See lubab oletada, et aes rude oli varemgi sagedases kasutuses.

Esimene vabariigi ajajärgu raha pärineb 4. sajandist eKr. Tegu oli täisnurksete valatud pronksikangidega, mida nimetati aes signatum ja mida vermiti peamiselt Roomas. Nad on kõvasti pitseeritud; neile on iseloomulik pealdis "ROMANOM" ('roomlaste'). Kangide kaalud olid erinevad, kuigi kaaluks oli fikseeritud viis Rooma naela. Alguses oli kujundatud ainult üks kangi külg, hiljem mõlemad. Nende kangide funktsiooni on tõlgendatud mitmeti. Kangid olid küll maksevahend, kuid mitte mündid, sest nad ei vastanud viie Rooma naelasele kaalunõudele.

Pärast ühtse vääringu kehtestamist kangide tähtsus aina vähenes, kuni 250 eKr nende vermimine lõpetati.

Esimesed mündid

Ass, umbes 220 eKr.

2. sajandil elanud juristi Sextus Pomponiuse teateil palgati esimesed mündimeistrid 289 eKr. Nad signeerisid münte pealdisega "III. VIR. AAAFF", mis tähendas triumviri aere argento auro flando feriundo ('kolm [mündimeistrit] on vastutavad pronksi, hõbeda ja kulla sulatamise ja vermimise eest'). Suda järgi asus Rooma rahapaja Juno Moneta templis Kapitooliumil. Tollal olid roomlased müntide vermimisega tuttavad, sest kreeka kolooniad Metapontion, Kroton ja Sybaris olid münte verminud alates umbes 500. aastast eKr, Neapolis umbes 450. aastast eKr. Rooma oli 4. sajandiks eKr juba vallutanud suure osa Kesk-Itaaliast. Rahapajades vermiti palju pronksmünte, kuid suhteliselt vähe hõbemünte.

Kehtestati praegu aes grave nime all tuntud pronksmüntide süsteem. Nad olid suuruserinevuste tõttu ja sellepärast, et neid sagedamini valati kui vermiti, Roomale iseloomulikud, erinedes teistest Vahemere maades tollal vermitud müntidest jämeda, osalt koguni barbaarse stiili poolest.

Üks ass kaalus üks Rooma nael. Rooma nael jagunes 12 untsiks. Ka unts oli mündinominaal, mis algul moodustas 1/12 naela. Ent umbes aastaks 270 eKr oli aes grave langenud 10 untsile, umbes aastaks 215 eKr (Teise Puunia sõja ajaks) 5 untsile ja umbes aastaks 211 eKr 1–1,5 untsile.

Rooma müntide vermimise algaegadel aes grave't ei signeeritud, alles umbes 210 eKr ilmusid nominaalidele mündimeistrite lühendid.

Motiivina kandsid kõik varajased Rooma mündid tagaküljel laevakere kujutist mälestuseks Antiumi laevastiku vallutamisest ning esiküljel jumalate kujutisi.

Kõik ühe seeria mündid kandsid teatud tunnust, näiteks viljapead või mündimeistri signatuuri. Sageli oli ühes seerias suurima nominaalina denaar, edasi ass, semis, triens, quadrans, sextans, unts ja mõnikord ka semuncia. Vabariigi ajajärgu lõpus neid seeriaid peaaegu ei vermitud, väiksemate nominaalide (sextans, unts) vermimine lõpetati.

Järgneb Rooma münditüüpide loetelu alates suurimast väärtusest:

Pronksmündid Crawfordi (1974) järgi
Münt	Väärtustähis	Vanim eksemplar	Aeg	Väärtus assides	Väärtus untsides
decussis	X	Cr41/1	215–212 eKr	10	120
quincussis	V	Cr41/2	215–212 eKr	5	60
tressis	III	Cr41/3	215–212 eKr	3	36
dupondius	II	Cr41/4	215–212 eKr	2	24
ass	I	C14/1	280–276 eKr	1	12
dextans	S****	Cr97/23	211–208 eKr	5/6	10
dodrans	S***	Cr266/2	126 eKr	3/4	9
bes	S**	Cr266/3	126 eKr	2/3	8
semis	S	Cr14/2	280–276 eKr	1/2	6
quincunx	*****	Cr97/11	211–208 eKr	5/12	5
triens	****	Cr14/3	280–276 eKr	1/3	4
quadrans	***	Cr14/4	280–276 eKr	1/4	3
sextans	**	Cr14/5	280-276 eKr	1/6	2
unts	*	Cr14/6	280–276 eKr	1/12	1
semuncia	Σ	Cr14/7	280–276 eKr	1/24	1/2
quartuncia		Cr38/8	217–215 eKr	1/48	1/4