Valvata ja karistada
"Valvata ja karistada: Vangla sünd" on Michel Foucault' teos, mis ilmus originaalis 1975. aastal Pariisis kirjastuselt Gallimard. Teose prantsuskeelne pealkiri on "Surveiller et punir".
Esimene ingliskeelne tõlge "Discipline and Punish" (tõlkija Alan Sheridan, New York, kirjastus Pantheon) ilmus 1977. aastal[1] “oleviku ajaloo kirjutamiseks”.
Eesti keeles ilmus "Valvata ja karistada: Vangla sünd" (kirjastus Ilmamaa, ISBN 9789985322222) 2014. aastal "Avatud Eesti raamatu" sarjas (tõlkija Mirjam Lepikult).
Kokkuvõte muuda
Teose põhiideed võib rühmitada neljaks: piinamine, karistus, distsipliin ja vangla[2].
Vanglate tekkimine 19. sajandi alguses oli Foucault’ järgi vahendiks palju laiema (ja kaasaegsema) teema uurimiseks – kuidas saavutatakse võim inimeste üle ja kuidas üksikisikud ühiskonnas käituvad. Foucault lähtub karistusajaloo uurimisest, tuues tähelepanu alla kuidas vägivaldsed ja repressiivsed valitsemisvormid, nagu näiteks hukkamine, andsid teed leebematele karistustehnikatele (vangla)[3].
Foucault' paneb kaasaegse distsiplinaarühiskonna keskmesse kolm peamist kontrollitehnikat: inspektsioon, distsipliin ja normaliseerimine. Suurt osa inimesi on võimalik inimesi kontrolli (võimu) all hoida pelgalt läbi jälgimise. Staadioni astmelised istmerivid ei paku head ülevaadet toimuvast mitte ainult pealtvaatajatele, vaid ka valvuritele või turvakaameratele. Täiuslik jälgimissüsteem on nagu filosoof Jeremy Benthami teoreetiline Panopticoni vangla. Kuna see ei ole tavaliselt saavutatav, siis on vaja andmeid järjestada hierarhiliselt, nii et vaatluse all olev sündmuse või isiku kohta käiv info liigub madalamatelt tasanditelt kõrgematele[1].
Vanglasüsteemi masinavärgi ja selle toimimiste analüüs võib olla aluseks moodsate võimuvormide üldisele ülesehitusele ja näidiseks rakendatavatest kontrollivormidest. Laiemas plaanis kujutab vanglasüsteemi areng endast näitlikku mudelit sellest, kuidas võim toimib tänapäeva ühiskonnas. Avatud füüsilise jõu demonstratsioonid ja tseremooniad asendavad üha enam ja enam võimu, mis põhineb üksikasjalikel teadmistel, rutiinsel sekkumisel ehk siis pehmel korrigeerival võimul. Eesmärk on süsteem reguleerida nii,. et tülikad üksikisikud eraldatakse, mitte ei hukata[3].
Foucault' genealoogia järgib nii Nietzschet kui ka eksistentsiaalset fenomenoloogiat, tõstes esile inimese ihu tähtsust. Genealoogia on pigem keha ajalugu, kui ideede või arusaamade ajalugu. Läbi ajaloolise praktika saab kehast tehnikate ja võimu rakendamise objekt. Foucault näitab teoses, kuidas distsipliinitehnikad toodavad kuulekat ihu: vangide, sõdurite, tööliste ja kooliõpilaste nahk allutati füüsilisele karistusele, et muuta neid kergemini kontrollitavaks ning karistajale kasulikumaks. Inimkehast sai masin, mille toimimist sai optimeerida, arvutada ja parandada[1].
Karistussüsteemi ebaõnnestumine muuda
Pidev seire ja süüdimõistetute info kogumine on väga kasutoov ning lubab info ja teabe järjest suurenevat kogumist ja tsentraliseerimist. Foucault hoiatab karistussüsteemi ebaõnnestumiste eest, mis on aktuaalsed tänaseni:
- kuritegevus ei vähene vanglate abil[4]
- kinnipidamine soodustab kuritegevust[4]
- vanglasüsteem teeb süüdimõistetutest kurjategijaid[4]
- vangla võimaldab ja isegi soodustab organiseeritud kuritegevust ning loob seeläbi tulevasi kuritegelikke partnerlussuhteid[4]
- vanglatingimused soodustavad kuritegevust[4]
- vangi kinnipidamine vähendab tema pere sissetulekut, mis omakorda soodustab kuritegevust[4]
"Valvata ja karistada: vangla sünni“ kriitiline mõju seisneb teose võimes paljastada kaasaegsetes karistusasutustes toimivad isiku kujunemise protsesse. Kaasaegne vangla ei karista mitte ainult vangidelt vabaduse võtmisega, vaid liigitab nad kuritegelikuks kontingendiks, kes kujutab endast ohtu teistele[1]. Foucault' raamat pühendub vangla täpse vormi ja funktsiooni uurimisele ühiskonnas, avaldades selle jätkuva kasutamise põhjuseid ja seades kahtluse alla selle kasutamise eeldatavad tulemused.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Gutting, Gary; Oksala, Johanna (2022), Zalta, Edward N.; Nodelman, Uri (toim-d), "Michel Foucault", The Stanford Encyclopedia of Philosophy (Fall 2022 trükk), Metaphysics Research Lab, Stanford University, vaadatud 6. jaanuaril 2023
- ↑ Foucault, Michel (1995). Discipline and punish : the birth of the prison. Alan Sheridan (Second Vintage books edition trükk). New York: Vintage Books. ISBN 0-679-75255-2. OCLC 32367111.
- ↑ 3,0 3,1 Garland, David (1986). "Foucault's Discipline and Punish An Exposition and Critique". American Bar Foundation Research Journal (inglise). 11 (4): 847–880. DOI:10.1111/j.1747-4469.1986.tb00270.x. ISSN 0361-9486.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Sargiacomo, Massimo (1. august 2009). "Michel Foucault, Discipline and Punish: The Birth of the Prison". Journal of Management & Governance (inglise). 13 (3): 269–280. DOI:10.1007/s10997-008-9080-7. ISSN 1572-963X.