Valge Lootos
See artikkel vajab toimetamist. (November 2006) |
Valge Lootos ehk Valge Lootose koolkond (hiina keeles 白蓮教 (Bailianjiao)) oli Hiinas müstiline koolkond ja salaühing, mille õpetuses olid ühitatud taoismi ja budismi elemendid .
Selle rajas 1133. aastal Suzhoust pärit Mao Ziyuan Lõuna-Songi dünastia ajal.
14. sajand muuda
Pikemalt artiklis Punased Turbanid
14. sajandi alustasid Valge Lootose ühingusse kuuluvad Punased Turbanid mässu rikaste maaomanike ning võõramaise Yuani dünastia vastu. Tegu oli hulga omavahel lõdvalt seotud ning omavahel tülitsevate jõukudega, kes röövides, tappes ja rüüstates mööda Hiinat ringi liikusid.
Mässulistega liitus vaesunud ja orvuks jäänud taluperepoeg Zhu Yuanzhang, kes peagi sai liikumise juhiks ning rajas 1368 keiser Hongwu nime all Mingi dünastia. Tema asumine troonile häälestas kogu Valge Lootose koolkonna tema vastu, sest taoismi põhimõtteks on "mitte kunagi ise võimu kasutada ega võimul olla". Valge Lootose koolkond keelati ja suruti põranda alla. Sellest ajast jäi ta Hiinas keelatuks ning oli üks võimude poolt läbi aegade kõige vihatumaid koolkondi ja liikumisi nii Hiinas ja kogu Aasias.
Valge Lootose ülestõus 1796. aastal oli mandžudevastane talupoegade ja budistide vastuhakk. Tingis: rahvastikukasv, valitsejate kaugenemine rahvast. Tulemus: Mandžude keskvõim nõrgenes.
18. ja 19. sajandi ülestõusud muuda
Neljasaja aasta jooksul oli Valge Lootos praktiliselt põranda alla surutud. Qingi dünastia keisri Qianlongi valitsemisaja lõpupoole muutus Hiina talupoegade olukord väga raskeks, sest nappis haritavat maad, koormised kasvasid, vaskraha devalveerus hõbeda suhtes ning maa koondus väheste suurmaaomanike kätte, mistõttu väiketalupoegadest said maatöölised. Puhkes mitu Valge Lootose ideedel põhinevat talupoegade ülestõusu, sealhulgas Wan Luni ülestõus 1774. Liikumine suruti maha alles 1803.
Juba 1811 puhkesid aga uued rahutused, mida juhtis Valgest Lootosest välja kasvanud Tianlijiao (taevaseaduse koolkond) ning mida salaja toetasid ka uue keisri Jiaqingi säästupoliitikaga rahulolematud õukonnaametnikud. Aastal 1813 tungisid vandenõulased Keelatud linna ning oleksid keisri äärepealt tapnud. Keisri pojal Daoguangil õnnestus isa viimasel hetkel päästa.
Ka arvukad järgnevad ülestõusud, mis Hiinat 19. sajandil vapustasid, olid ühel või teisel määral mõjutatud Valge Lootose ideedest. Nende seas oli 1851 puhkenud rahutused Shandongis, Henanis, Anhuis ja Jiangsus (taipingide ülestõus) ning bokserite ülestõus (1900).
Qing-ide dünastia (1644-1911) sattus raske löögi alla Valge Lootose poolt ja need püüdsid salataolasi hävitada, kuid Valge Lootos kadus põranda alla ja spondeeris nii ideoloogiliselt kui ka materiaalselt Hiina kodanliku revolutsiooni, mis paiskas Hiina viimase imperatrissi troonilt.
Imperatriss Cixi-l (or Tz'u-hsi samuti Hsiao-ch'in) oli kaks isiklikku Valge Lootose sekti taolast kes aitasid ta nooruses troonile peale Hsien-feng (Xianfeng) surma, enne oli iludus üks tuhandest imperaatori liignaistest . Neist taolastest ja imelisest imperatrissist kirjutab pikalt tolle aegne Briti Impeeriumi saadik enda mälestuses