Valdur Helm
Valdur Helm (sündinud 20. detsembril 1938 Võrumaal Vastseliina vallas Möldri külas) on eesti dirigent, muusikakollektiivide juhendaja ja muusikapedagoog.
Elukäik muuda
Valdur Helm sündis Võru maakonnas mööblitisleri peres. Pärast kooliaastaid Puista algkoolis, Meremäe 7-klassilises koolis ja Vastseliina keskkoolis õppis aastatel 1955–1958 Tallinna Kultuurhariduskoolis klubitöö erialal. Valdur Helmi iseloomustas juba varases lapsepõlves tekkinud sügav huvi muusika vastu ning õpingud Tallinna Kultuurhariduskoolis kinnistasid soovi saada elukutseliseks muusikuks. Nii asus ta aastal 1959 õppima Tartu Muusikakoolis (hilisem Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool) koorijuhtimise erialal Richard Ritsingu dirigeerimisklassis, mille lõpetas 1963. aastal. Aastal 1968. lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialal.
Õpingute kõrvalt pidas aastatel 1961–1968 erinevaid ameteid, olles Tartu Tööstuskooli nr 17 estraadiorkestrijuht ja meesansambli juhendaja, Tartu Garnisoni Ohvitseride Maja tantsuorkestri kitarrist ja Tallinna 22. Keskkooli muusikaklassi akordioniõpetaja. Aastal 1968 asus tööle Tartu Pedagoogilisse Kooli (hilisem Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar), kus töötas dirigeerimise õppejõu, koorijuhi ja koolimuusika kateedrijuhatajana 2004. aastani. Aastatel 1980–1984 oli samas muusikaosakonna juhataja. Pensionile jäädes kolis Valdur Helm sünnikohta Võrumaal, kus ta töötab alates 2004. aastast Vastseliina muusikakooli klaveri-, puhkpilli- ja muusikaloo õpetajana. [1]
On olnud paljude muusikakollektiivide dirigent ja juhendaja. 1968–2001 oli Tartu Õpetajate seminari muusikaosakonna naiskoori ja kammerkoori dirigent, 2002–2004 samas koolimuusika lektoraadi tütarlaste ansambli juhendaja. Aastatel 1968–1994 oli Tartu Kultuurihoone naiskoori Leelo ja segakoori Heli dirigent. 1993. aastast on ta segakoori Ugandi laulja ja dirigent. 2004. aastast juhendab Vastseliina-Misso puhkpilliorkestrit ja Meremäe-Obinitsa naiskoori MONK. Alates 2003. aastast osaleb Meremäe folkansamblis Hõpõhelme, mille repertuaar koosneb seto leelost, tantsudest ja laulumängudest. [2]
Kooridega Heli ja Leelo andis arvukalt kontserte Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes, Karjalas, Venemaal, Bulgaarias ja mujal. Pidas oluliseks Tartu heliloojate tutvustamist, mistõttu võttis oma kooride repertuaari rohkelt Tartu heliloojate loomingut, sh Alo Ritsingu, Valdeko Viru, Johannes Bleive, Leo Schotteri, Vello Tünderi ja Alfred Benderi laule. Johannes Bleive kirjutas naiskoorisüidid "Nukruslaulud" ja "Looduslaulud" Valdur Helmi juhatatud naiskoorile Leelo selle omapära arvestades.
On olnud Tartu linna ja maakonna laulupidude üldjuht ja vabariiklike laulupäevade üldjuht.
Kirjutanud koori- ja soololaule, sh omaaegse Valgemetsa pioneerilaagri laulu "Laul Valgemetsast", ning seadnud koorile poplaule. Paljude dirigeerimise ja komponeerimisega seotud õppevahendite autor.
Tunnustus muuda
Isiklikku muuda
Tema abikaasa on muusikapedagoog Aino-Maria Helm. Tal on kolm last, tema tütar on looduskaitseteadlane Aveliina Helm.
Viited muuda
- ↑ Aigi Avi. Valdur Helm pedagoogi ja dirigendina. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar 2006
- ↑ Pille Malkov. Hõpõhelme' ja Meremäe mehe'" annab kümnenda tegutsemisaasta puhul välja CD. 18.11.2013, Maaleht
- ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
Välislingid muuda
- Hõpõhelme ja meremäe mehe annab kümnenda tegutsemisaasta puhul välja CD Maaleht, 18. november 2013
- Valdur Helm. Prillitoos. 24.09.2017 ERR-i arhiiv, indeks 2017-001103-0429
- Laul Valgemetsast. Eesti rahvusbibliograafia
- Hõpõhelme` ja Meremäe mehe’ Ostrova festivalil. Youtube 25. juuli 2016