Vadi

See artikkel räägib kuivanud jõeorust; küla kohta vaata artiklit Vadi küla, perekonnanime kohta vaata artiklit Vadi (perekonnanimi).

---

Vadi on kuivanud jõesäng Põhja-Aafrikas, Ees-Aasias või Hispaanias.

Vadi Iisraelis Negevi kõrbes

Sarnase tekkega jõesänge esineb ka teistes piirkondades, kuid kõige levinumad on nad Põhja-Aafrikas.

Vadides voolab vesi ainult pärast vihma. Vadid tekivad peamiselt ariidse kliimaga aladel, kus võivad teatud aastaajal esineda väga tugevad vihmasajud. Vadid võivad olla ka reliktsed pinnavormid, Pleistotseenis niiske kliima ajal voolanud jõgede jäänukorud, mis on praeguseks pidevalt kuivad. Selliseid vadisid esineb näiteks Saharas.

Pikimad vadid esinevadki Sahara kõrbes. Nende pikkus ulatub kuni 1400 kilomeetrini.

Keskmiselt voolab vesi vadides vaid seitsmel päeval aastas.

Mõned Hispaania kohanimed tulevad Andaluusia araabia keelest, kus sõna "wādī" kasutati alalise jõe tähistamiseks, näiteks Guadalcanal. Guadalajara tuleb sõnadest "wādī al-hidjārah" ('kivijõgi') ja Guadalquivir sõnadest "al-wādī al-kabīr" ('suur jõgi').

Vadides ootamatult esinevate tulvade tõttu võib nende ületamine olla ohtlik.

Alžeerias olev Wadi Mzab on täis ehitatud

Vadides on sageli põhjavesi lähemal kui mujal. Sellepärast on mõned vadid tihedalt asustatud.

Vadi setteid iseloomustab voolukiiruse järsk vähenemine. Sageli ei jõuagi vadis voolav vesi teise veekogusse, vaid kaob sellessamas vadis maapinda ja kõik vees voolavad osakesed settivad varem või hiljem. Vadi setted koosnevad vähesorditud kruusast ja liivast. Sageli kujundab neid setteid tuul (tuulesete).

Piiblis on vadisid kirjeldatud Hiiobi raamatus 6:15 ja 6:17: "Mu vennad on petlikud nagu jõgi, otsekui kuivaks valguvad jõesängid, ... veevaeseks jäädes need vaikivad, kuumuses kaovad oma asemelt."

Vaata ka

Dura Europos Süürias, lõunapoolne Wadi kaitseb linna

• Kriik