Vööt-verikireslane
Vööt-verikireslane (Zygaena (Agrumenia) fausta) on liblikaliik verikireslase perekonna alamperekonnast Agrumenia.
Vööt-verikireslane | |
---|---|
Jacob Hübneri joonis. | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
Klass |
Putukad Insecta |
Selts |
Liblikalised Lepidoptera |
Sugukond |
Kireslased Zygaenidae |
Perekond |
Verikireslane Zygaena |
Alamperekond |
Agrumenia |
Liik |
Vööt-verikireslane |
Binaarne nimetus | |
Zygaena fausta Linné, 1767 |
Taksonoomia muuda
Esmakirjeldaja on Karl von Linné (1767). Liik esineb tal Sphinx fausta nime all.[1]
Süstemaatika muuda
Ta arvati ööliblikate hulka, kuigi ta on päevase eluviisiga.
Levik muuda
Liik kuulub Atlandi-Vahemere faunavööndisse.
Nad elavad Švaabi Juuras, Alpides ja Vahemere maade lääneosas (sealhulgas Marokos) mitmes eraldi piirkonnas (sealhulgas Ungari Keskmäestikus). Pidev levila ulatub Marokost üle Pürenee poolsaare (välja arvatud kesk- ja kirdeosa) Prantsusmaa lõuna- ja keskosani. Kesk-Euroopas on nad jäänud väga haruldaseks ja nende arv väheneb. Ungaris on nad väljasuremise äärel. Alföldis esinevad nad jääajajärgse kliimafluktuatsiooni jäänukitena väga isoleeritud vähenevate populatsioonidena.
Sageli on neid väikesel alal väga arvukalt.
Jääaja veetsid nad Atlase mägede läänenõlvadel; sealt levisid nad põhja ja kirde suunas.
Välimus muuda
Valmikud muuda
Valmikute tiibade siruulatus on kuni umbes 25 mm.
-
♂
-
♂ △
Neil on musta põhjaga eestiivad, millel domineerivad kahvatukollaste äärtega punased laigud, mis on üksteisega rohkem või vähem ühenduses. Vööt-verikireslane on sarnane silmik-verikireslasega. Tagatiivad on täiesti punased.
Rindmikul ulatub peani ühtlaselt punane krae ning enamasti kaks kollast pikitriipu.
Tagakehal on punane rõngas, mis isastel ulatub üle kolme, emastel üle kahe segmendi.
Nagu kõigil verikireslastel, on tal mustad tundlad, mille otsad on nuiakujulised.
Röövikud muuda
Röövikud kasvavad umbes 18 mm pikkuseks.
Nad on helerohelised; külgedel on vahelduvalt valge ja kollane joon. Sellega rööbiti reas on mustad punktid. Kuklakilp ja pygopodium on roosad.
Röövikud on kaetud paksude lühikeste karvadega.
Neil on 16 jalga.
Mõlemad otsad on kitsenenud.
Elupaik muuda
Nad elavad soojadel valgetel mägede metsaservadel, kus on lubjarikkad mullad ning kasvavad taimed, millel nad toituvad; peamiselt lubjakivi ja dolomiidi alusega mäestikel ja küngastikel.
Alpides on nende lemmikkohaks allaveerenud kividega laviininõlvad.
Ta on tüüpiline kuivataluv liik. Soojema kliimaga paikades (näiteks Pürenee poolsaarel) elutseb ta kuni 1500–2000 m kõrgusel.
Eluviis muuda
Valmikud muuda
Valmikud lendavad ühe põlvkonnana juuli keskpaigast augusti keskpaigani.
Nad on päevase eluviisiga.
Valmikud istuvad õhtuti sageli violetsetel ja roosadel õitel, eriti äiatari, tähtpea ja pune õitel.
Röövikud muuda
Röövikuid võib näha alates septembrist ja pärast talvitumist kuni juunini. [2]
Kesk-Euroopas väljaspool Alpe toituvad röövikud eranditult sarikherne Coronilla coronata lehtedest. Lõuna-Euroopas ja Alpides söövad nad teisi sarikherneliike.
Looduskaitse muuda
Vööt-verikireslane on Saksamaa ohustatud liikide punases nimestikus tugevalt ohustatuna.[3] Ungaris on ta 1993. aastast kaitse all. Mõtteline hind on 10 000 forintit.
Teda ohustab võsastumine, mis jätab sarikherne valgusest ilma.
Alamliigid muuda
Kõik alamliigid peale elodia (Marokos) elavad Euroopas.
- Zygaena fausta agilis
- Zygaena fausta alpiummicans
- Zygaena fausta baetica
- Zygaena fausta elodia
- Zygaena fausta fassnidgei
- Zygaena fausta fausta
- Zygaena fausta faustina
- Zygaena fausta fernan
- Zygaena fausta fina
- Zygaena fausta fortunata
- Zygaena fausta gibraltarica
- Zygaena fausta jucunda
- Zygaena fausta junceae
- Zygaena fausta lacrymans
- Zygaena fausta murciensis
- Zygaena fausta preciosa
- Zygaena fausta suevica
Viited muuda
- ↑ "Fauna Europaea". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. september 2007. Vaadatud 20. novembril 2009.
- ↑ Manfred Koch: Wir bestimmen. Schmetterlinge. Band 2. Bären, Spinner, Schwärmer und Bohrer Deutschlands. lk 60–61, Neumann Verlag Radebeul, 2. Auflage 1964
- ↑ Bundesamt für Naturschutz (Hrsg.): Rote Liste gefährdeter Tiere Deutschlands. Landwirtschaftsverlag, Münster 1998, ISBN 978-3-89624-110-8
Kirjandus muuda
- Carl Linné. Systema Naturae, 1767, kd 1, osa 2, 12. trükk, Stockholm, lk 807 (esmakirjeldus).
- Guenin, R. Zygaena fausta. – Pro Natura – Schweizerischer Bund für Naturschutz (Hrsg.). Schmetterlinge und ihre Lebensräume. Arten, Gefährdung, Schutz. Schweiz und angrenzende Gebiete, kd 2, 1997, lk 331–334, Egg (Fotorotar AG).
Välislingid muuda
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vööt-verikireslane |