Vööt-põõsalind
Vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) on linnuliik põõsalindlaste sugukonnast põõsalinnu perekonnast.
| Vööt-põõsalind | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Põõsalindlased Sylviidae |
| Perekond |
Põõsalind Sylvia |
| Liik |
Vööt-põõsalind |
| Binaarne nimetus | |
|
Sylvia nisoria (Bechstein, 1792) | |
Levila muuda
Vööt-põõsalind on levinud Euraasias Kesk-Euroopast kuni Kesk-Aasia mäestikeni. Lääne-Euroopas ta puudub. Ta on rändlind, talvitab Ida-Aafrikas.
Eestis on vööt-põõsalind ebaühtlaselt levinud harv kuni harilik haudelind, sagedam Lääne-Eestis ja läänesaartel. Pesitsusaegset arvukust on hinnatud 15 000–25 000 paarile.[1] Saabub mais, lahkub augustis, vähesed septembris. Vööt-põõsalind oli Eestis 19. sajandi lõpul haruldane lind. 20. sajandi esimesel poolel muutus ta Lääne-Eestis tavalisemaks seoses levila laienemisega põhja poole.[2]
Välimus ja hääl muuda
Pikkus 16–18 cm. Vanalinnu ülapool on pruunika varjundiga hall, hõredate valkjate suleääristega. Alapool on valge, tumedate hallpruunide lainjate vöötidega. Hoosuled on tumepruunid. Tüürsuled on hallpruunid, valgete tipuservaga. Vanalinnul on kollased silmad. Noorlind sarnaneb aed-põõsalinnuga, kuid on suurem, osal tiivasulgedel on heledad servad ja sabaalusel on tavaliselt nõrk tume vöödistus. Noorlinnul on tumedad silmad.
Vööt-põõsalinnu laul sarnaneb aed-põõsalinnu ja pruunselg-põõsalinnu lauluga. Ärevushüüd on täristav trrrrt-tk-tk-tk-tk, seda põimib ta aeg-ajalt laulusse. Kutsehüüd on tek-tek-tek.
Elupaik muuda
Vööt-põõsalind asustab põõsasniite, mitmesuguseid võsasid ja põõsastikke, kadastikke, kohati ka rabavõsasid. Sageli leidub teda samas elupaigas, kus punaselg-õgija.
Pesitsemine muuda
Isaslind laulab pesitsusaja algul põõsaladvas või liblika sarnasel kaarjal laululennul, samuti ehitab enne emaslinnu saabumist mängupesi. Vööt-põõsalind teeb pesa põõsa või noore tiheda okaspuu okste vahele, enamasti üsna maapinna ligidale. Pesa koosneb väljast kohevalt asetatud peentest raagudest, rohukõrtest ja vahel ka vähesest samblast, pesalohk on vooderdatud peente rohukõrtega ja väheste jõhvidega.
Kurnas on viis kuni kuus peaaegu ühevärvuselist valget nõrga hallika laigustusega muna, mida peamiselt emaslind haub 12–14 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud putukate ja nende vastsetega. Pojad lahkuvad pesast 11–12 päeva vanuselt.[3]
Toitumine muuda
Sööb peamiselt putukaid, ka marju.
Viited muuda
Välislingid muuda
- Otsing: Curruca nisoria andmebaasist eElurikkus (lisa eElurikkuse id Vikiandmete lehele)