Või
|
See artikkel räägib toiduainest; loogikatehte kohta vaata artiklit VÕI. |
See artikkel vajab toimetamist. |
Või on peamiselt lehmapiima koorest valmistatud toiduaine, mille rasvasisaldus on 68–82,5%. Euroopa Liidu määruste järgi tohib võiks nimetada aga vähemalt 80% rasvasisaldusega toiduainet. Või sisaldab veel 16–20% (EL määrustele vastavalt mitte üle 16%) vett, 1% valku ja rasvavaba piima kuivainet (EL määruste järgi mitte üle 2%). Või sisaldab ka A-, E-, D-, ning vähesel määral C-vitamiini ja B-rühma vitamiine.
Võiks peetakse ka maitsevõisid, milles on väikeses koguses maitsetaimi, vürtse, aroomiaineid jm. Sageli lisatakse maitsevõidele tilli, küüslauku, peterselli, murulauku, basiilikut, harvem tüümiani, sinepit jms.
Naturaalseks peetakse otse ja üksnes pastööritud koorest valmistatud toodet. Taastatud või seevastu valmistatakse võiõlist, rasvata piima kuivekstraktist ja veest, vadakuvõi aga vadakukoorest või vadakukoore ja koore segust.
Võilaadseid tooteid, mida võiks nimetada ei lubata, kutsutakse tihti sarnase kõlaga nimetustega, näiteks "võidel" ja "võideks".
Valmistamine muuda
Pikemalt artiklis Võitegemine
Võid on valmistatud ajast, kui loomapiima on toiduks tarvitatud. Vanasti valmistati võid võikirnus hariliku puulusikaga hõõrudes, ankrus või pudelis loksutades.
19. sajandil tulid kasutusele mitmesugused käsitsi ringiaetavad võimasinad.
Võid tehakse puhtast ja kvaliteetsest, ilma kõrvalmaitseta hapukoorest või rõõsast koorest võimasinaga. Selles klopitakse koort, kuni rasvaosakesed liituvad võiks ja eraldub või- ehk petipiim (vt pett).
Vaata ka muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Või |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Või |