Vikipeedia

Väitlus

Väitlus on argumenteeritud arutelu, diskussioon, debatt, poleemika või dispuut[1].

Kuigi mõistet "väitlus" võib mõista erinevatel viisidel, peetakse enamasti silmas sisukat vaidlust, milles kasutatakse demagoogia ja kõnekujundite asemel argumente.[2] Väitlust võib kohata avalikus ruumis, koosolekutel, telesaates (näiteks Eesti Televisiooni saade "Foorum") ja klassiruumis.

Väitlus on populaarne harrastus, tegutsevad väitlusklubid ja on kujundatud välja ning viljeldakse eri tegeliku elu väitlussituatsioone matkivaid või väitlejate oskusi proovile panevaid väitlusformaate. Eestis viljeleb peamiselt eri võistkondlikke poliitväitluse formaate Eesti Väitlusselts[3], oma üks ühele toimuvat filosoofilise väitluse formaati viljeleb filosoofiaolümpiaad[4].

Võistluslik väitlus muuda

Sportväitlus ehk võistluslik väitlus on kindlate reeglite järgi toimuv võistlus, milles hinnatakse oskust etteantud teemat analüüsida, koostada argumente ning vastata oponendi mõtetele.[2] Sportväitluse teema ning kaitstav pool määratakse enne võistluse algust. Väitlust hindavad kohtunikud, kes võtavad arvesse esitatud argumentide loogilisust, tõendusmaterjali põhjalikkust ning esituse soravust.

Eestis tegeleb väitluse populariseerimisega alates 1994. aastast vabaühendus Eesti Väitlusselts[5], mille eesmärk on levitada haridussüsteemis ning ühiskonnas argumenteerimisoskuseid. 2006. aastal kasvas Eesti Väitlusseltsist välja sotsiaalne ettevõte SpeakSmart[6], mis õpetab argumenteerimis- ja väitlusoskusi täiskasvanutele.

Väitlemisega tegelemine arendab kriitilist, struktuurset ja analüütilist mõtlemist[7], oma mõtete argumenteeritud sõnastamisoskust ja avalikku esinemist[8]. Väitlemisega tegeledes on vaja tihti oma argumentide tarbeks otsida tõestusmaterjali, mis avardab silmaringi. Lisaks on vaja võrrelda erinevaid seisukohti keerukatel teemadel, mis arendab analüütilist ja kriitilist mõtlemist. Võistluslik formaat aitab treenida reageerimisoskust.[9]

Väitlemine on oluline teadmiste andmise ning oskuste arendamise viis. Väitlusharjutuste kasutamine koolitundide läbiviimisel aitab tõsta õpimotivatsiooni. Ühendkuningriigis on uuringutega tõestatud, et väitlus- ja kõneklubides osalemine parandab noorte edukust koolis: väitlejad lõpetavad kooli 25% võrra suurema tõenäosusega, kui mitte-väitlejad; noorte väitlejate lugemistestide tulemused on 25% võrra paremad. Väitlusega tegelejate tulemused on paremad ka teistes ainetes, näiteks inglise keeles, bioloogias ja ajaloos.[10]

Tavalisest vaidlusest eristab väitlust neli aspekti: etteantud teema, teema suhtes loositud rollid, enne väitlust kokkulepitud reeglid, erapooletu kohtuniku tehtud otsus.

1. Etteantud teema[11]

Enne väitluse algust lepitakse kokku teema, mille üle hakatakse väitlema. Väitlusteema sõnastatakse enamasti jaatava lausena, näiteks: "Eesti koolides tuleb kehtestada ühtne koolivorm". Hea väitlusteema on selline, mille poolt ja vastu on võimalik leida asjalikke ja teemakohaseid argumente.

2. Teema suhtes loositud rollid[11]

Kui tavalises arutelus kaitstakse enamasti enda seisukohta, siis võistluslikus väitluses roll loositakse või määratakse. Teemat kaitsva väitleja või meeskonna ülesanne on teemat täielikult toetada ja eitajate ülesanne sellele vastu vaielda. Väitluses osalejad ei kaitse ega esinda oma isiklikke seisukohti. Võistluslikus väitluses loositakse pooled, et suurendada harjutuse hariduslikku mõju. Tihti ei ole inimesed oma isiklikus seisukohas kindlad või ei tunne end seda avalikult kaitstes mugavalt. Võib juhtuda ka, et ollakse oma seisukohas liialt kindel ja ei nähta võimalikku teist poolt. Väitlusteemade puhul on alati võimalik leida häid argumente mõlemale poole seisukoha kaitsmiseks.

3. Enne väitlust kokkulepitud reeglid[11]

Kui vaidluses võidab tihti see, kes teeb kõvemat häält või viitsib pikemalt rääkida, siis väitluses püütakse mõlemad pooled reeglite abil võimalikult võrdsesse olukorda panna. Tavaliselt moodustavad põhiosa väitlusest kõned. Reeglid panevad paika selle, millises järjekorras kõned toimuvad, kui pikad need on, kas ja kuidas vastasvõistkond kõnelejalt küsimusi küsib ning millest kõnedes üldiselt peab rääkima.

4. Väitlus lõppeb erapooletu kohtuniku tehtud otsusega[11]

Väitluse lõpus langetab kohtunik otsuse, millega ei öelda, kellel oli õigus, vaid põhjendatakse, kes konkreetses väitluses demonstreeris paremat argumenteerimisoskust. Kohtunik ei võta otsust tehes oma isiklikku arvamust arvesse.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat
  2. ↑ 2,0 2,1 Väitlus Eesti Väitlusselts (vaadatud 2. detsembril 2015)
  3. ↑ Eesti Väitlusselts. "Formaadid". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. jaanuar 2020. Vaadatud 4. aprill 2021.
  4. ↑ Märt Põder (24. märts 2017). "Filosoofiaolümpiaadi väitlusvoor 2017" (PDF). Vaadatud 4. aprill 2021.
  5. ↑ Eesti Väitlusselts
  6. ↑ http://www.speaksmart.ee/et
  7. ↑ Debate as a method for improving critical thinking and creativity
  8. ↑ Students on debate team learn to explain and persuade skillfully MIT News, 11. aprill 2001
  9. ↑ Del Jones: Debating skills come in handy in business USA Today
  10. ↑ Debating the evidence: an international review of current situation and perceptions. Research syntesis, The English-Speaking Union, 2011.
  11. ↑ 11,0 11,1 11,2 11,3 "Arutlev haridus. Eesti Väitlusseltsi õpik", 2008

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Väitlus&oldid=6193696"