Urušiooli põhjustatud allergiline kontaktdermatiit
Urušiooli põhjustatud allergiliseks kontaktdermatiidiks ehk Toxicodendron-dermatiidiks nimetatakse teatud taimede põhjustatud allergilise ekseemi liiki, mis tekib enamikul inimestel kokkupuutel urušiooliga (allergeen).
American Academy of Dermatology spetsialistide hinnangul tekib igal aastal ainuüksi Ameerika Ühendriikides urušioolist tingitud allergiline reaktsioon ligi 50 miljonil inimesel.
Arvatakse, et kuni 85% inimestest on urušiooli suhtes ülitundlikud.
Loomadel urušiool tõenäoliselt kontaktdermatiiti ei põhjusta.
Ärritajad ja allergeen muuda
Urušiooli (taimede vaigu (vahel nimetatakse ka piimmahlaks) koostises) sisaldavad mitmed anakardiliste sugukonda liigitatud taimed, nagu india mangopuu, Semecarpus anacardium, rengas trees, Melanoorhea usitata ja lääneanakardi viljade ehk india pähkli koored. Lisaks mürgipuu perekonna taimeliigid, nagu roniv mürgipuu, värnitsa-mürgipuu (Toxicodendron vernicifluum), Toxicodendron diversilobum ja soo-mürgipuu.
Urušiooli (tõenäoliselt väga sarnane ühend) sisaldavad ka hõlmikpuud.[1]
Vaigukanalites, mis on nii taime lehtedes, vartes, õites, tüvel ja juurtes, ringlev vaik sisaldab urušiooli. Vaigukanaleid ei ole isasõites, karvades ja tüve keskel paiknevates kudedes ning õietolmus ja küpsenud viljades.
Ülitundlikkust võib põhjustada ka nimetatud ainet sisaldavate puude põletamisel tekkiva suitsu sissehingamine.
Kokkupuude taimega ja allergiline reaktsioon muuda
Kokkupuutel taime osadega tekib paljudel inimestel näo, käte ja jalgade paistetus. 12–48 tunni jooksul tekivad lööve, sügelus ja põletushaavaga sarnanevad valusad ja sügelevad punased triibud või vesivillid.
Nende ilmnemiseks võib kuluda 1...2 päeva ning paranemine võib võtta üle nädala aga kesta ka kuni 2 kuud.
Vesivillide purunemisel väljuvat kehavedelikku ei peeta mürgiseks ega nakkuslikuks.
Kiire veega loputamine esimeste minutite jooksul aitab reaktsiooni oluliselt leevendada. Urušiooli lahustab alkohol seega võib abi olla ka kokkupuutekoha puhastamisest alkoholiga niisutatud lapiga.
Nahapõletikku põhjustab lümfoid(-immuun)süsteemi vastus (tsütokiinide ja T-lümfotsüütide poolt vahendatud) võõrvalkudele.
Tihti esimesel kokkupuutel reaktsiooni ei teki, tundlikkus väheneb ka vanusega ja mõnikord rohkete kokkupuudetega. Enamasti piisab ka kokkupuutest lemmiklooma või aiatööriista vahendusel; ka kuivanud taimede ümbruses säilitab vaik oma toime mitu aastat.
Osadel inimestel võib kokkupuude taimega põhjustada anafülaktilist šokki.
Klassifikatsioon muuda
Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis liigitatakse urušiooli põhjustatud allergiline kontaktdermatiit jaotises: [L23.7]- Taimede (v.a toidu) põhjustatud allergiline kontaktdermatiit.
Ravi muuda
Raviks kasutatakse vastavalt arsti ettekirjutusele ja ülitundlikkuse astmele kas antihistamiine või steroide (näit prednisoloon).
Taimravi muuda
Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.
Indiaanlased kasutavad roniva mürgipuuga kokkupuutel tekkinud nahakahjustuste leevendamisel (v.a neeru- ja südamehäiretega patsientidel) droogina konks-vaiguvaaki (Grindelia squarossa).[2]
Viited muuda
- ↑ Schötz K.,Quantification of allergenic urushiols in extracts of Ginkgo biloba leaves, in simple one-step extracts and refined manufactured material (EGb 761)., Phytochem Anal. 2004 Jan-Feb;15(1):1-8., Veebiversioon (vaadatud 15.02.2014) (inglise keeles)
- ↑ Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 413, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Urushiol-induced contact dermatitis seisuga 15.02.2014.