Umbjärv
|
See artikkel räägib hüdroloogilisest mõistest; Eesti samanimeliste järvede kohta vaata Umbjärv (täpsustus) |
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2008) |
Umbjärv on järv, millel puudub nähtav pindmine sisse- ja väljavool; ka umbjärv kitsamas mõistes[1]. Laiemas mõistes on "umbjärv" järv, millel puudub väljavool[1] ehk on sisuliselt sama mis suubumisjärv.
Mõned autorid peavad umbjärveks veekogu, mis ei voola (maailma)merre[viide?].
Umbjärved kitsamas mõistes muuda
Enamik atmosfäärist mahalangenud veest jõuab läbi jõgedevõrgustiku, järvede, märgalade või aurumise maailmamerre. Umbjärvede geograafiline eraldatus (näiteks mäeahelike tõttu) või suur kaugus maailmamerest aga pärsib seda.
Sageli on umbjärved suhteliselt suure mineraalsusega.
Kuna umbjärvede väljavool (veevahetus) toimub üksnes aurumise ja infiltratsiooni kaudu, on need keskkonnasaasteainetele tundlikud.
Tuntuimad umbjärved maailmas on Kaspia meri, Araali meri, Balkaši järv, Eyre'i järv jt.