Ultimate
|
See artikkel räägib spordialast; teiste tähenduste kohta vaata Ultimate (täpsustus). |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Ultimate (ka frisbee, ultimate frisbee) on meeskonnasport, mida mängitakse lendava taldriku ehk kettaga. Mängu eesmärk on saada punkte, söötes meeskonnaliikmete vahel ketast nii, et meeskonnakaaslane püüaks selle väljaku vastaspoolel asuvas punktialas. Ketast käes hoides tohib mängija liikuda vaid tugijalga paigast liigutamata.
Algselt kutsuti spordiala ultimate frisbee 'ks, ent kuna sõna "Frisbee" on registreeritud kaubamärgina, on ametlikuks nimeks saanud ultimate. Eestis on spordiala tuntud siiski pigem "frisbi" nime all. Samuti võidakse seda nimetada "võistkondlikuks taldrikulennutamiseks".
Reeglid muuda
Mängu (ja iga punkti) alguses reastuvad kaks viie- või seitsmeliikmelist võistkonda punktiala esijoonele. Mäng algab, kui kaitsemeeskond viskab ketta vastaspoolel asuvale ründemeeskonnale (lahtivise). Mängu eesmärk on ketas meeskonnaliikmete vaheliste söötude abil teisele väljakupoolele toimetada, nii et meeskonnakaaslane selle punktiala piires kinni püüda saaks.
Kui ketas on mängus, ei tohi enam ketast käes hoides kõndida, hüpata või joosta, kuid on lubatud liikuda ja teha viskepetteid tingimusel, et tugijalg maast ei liigu. Nõnda ei tohiks mängijate vahel tekkida ka kehalist kontakti. Kui meeskond suudab ketta edukalt vastaspoolel asuvasse punktialasse toimetada, saab meeskond ühe punkti, toimub poolte vahetus ja mäng algab uuest lahtiviskest.
Kui ketas puudutab maad või vastasmeeskonna mängija ketta "vahelt lõikab", läheb ketas üle vastaste valdusse, st rühdama asub teine võistkond. Seda kutsutakse Ameerika jalgpalli eeskujul turnover 'iks. Samuti läheb ketas teisele meeskonnale juhul, kui mängija püüab ketta väljaspool mänguväljakut või kui viskajal saab täis ajalimiit. Nimelt võib viskajast kuni 3 meetri raadiuses asub vastasmeeskonna mängija valjuhäälselt lugeda sekundeid ühest kümneni (sisetingimustes kaheksani) ning kui viskaja ei suuda selle aja jooksul viset teha, asub ründesse vastasmeeskond.
Üks mäng kestab nii kaua, kuni üks meeskondadest saab kokku vajaliku punktisumma või täis saab ajalimiit.
Tüüpiline mänguväljak on 100 meetrit pikk ning 37 meetrit lai. Selles sisaldub ka kaks 18 meetri pikkust punktiala. Väljaku suurus ja reeglid olenevad suuresti kasutatava platsi võimalustest. Ultimate 'i on võimalik harrastada nii sise- kui ka välitingimustes, samuti erineval pinnasel, näiteks liival, murul või kunstmurul. Sisetingimustes mängitakse tihti viieliikmeliste meeskondadega ning ketta viskamiseks on kümne sekundi asemel aega kaheksa sekundit.
Ultimate'i saavad mängida igas vanuses mehed ja naised. Võistlused toimuvad erinevates kategooriates: nii eraldi mees- ja naiskondades kui ka segavõiskondades. Mõnel turniiril võisteldakse ka eraldi noorte või laste arvestuses.
Ajalugu[1] muuda
Kõige esimene frisbee ei olnud midagi muud kui Frisbie Pie Company toodete plekist koogitaldrik. Umbes 1920ndate alguses hakkasid Yale'i Ülikooli õpilased neid mängimiseks kasutama. Teise maailmasõja ajal sai nende taldrikute loopimisest sõdurite põhiline meelelahutusviis.
1948. aastal tegi Walter Frederick Morrison plastist ketta, mida ta hakkas kutsuma "lendavaks taldrikuks". 1951. aastal lõi ta improviseeritud versiooni lendavast taldrikust, mida kutsuti "Pluuto kandikuks" (Pluto Platter). 1995. aastal ostis Wham-O Manufacturing Company Morrisoni patendi ning nimetas ketta Frisbee 'ks.
Ultimate 'i nüüdisaegse vormi lõid Jared Kass ja Joel Silver Columbia keskkoolis 1967. aastal. Esimesed reeglid vormistasid 1970. aastal Joel Silver, Buzzy Hellring ja Jon Hines.
Ulltimate'i võistluste juured ulatuvad 1972. aastasse, mil omavahel mängisid kahe ülikooli – Rutgersi ja Princetoni – võistkonnad. Esimene avalik turniir, kus osales 8 võistkonda, peeti 25. aprillil 1975. aastal.
Esimesed tõelised maailmameistrivõistlused peeti 1983. aastal Göteborgis Rootsis.[2]
Spirit of the Game muuda
Ultimate on ainulaadne, sest kohtunikeks on mängijad ise: isegi maailmameistrivõistlustel pole eraldi kohtunikke. Mängijad järgivad käitumisjuhendit, mida nimetatakse Spirit of the Game'iks (SOTG). See innustab vastastikust austust ning viisakat käitumist. Ultimate on kontaktivaba mäng, mis tähendab, et iga füüsilist kontakti mängijate vahel võib lugeda veaks. Mängijad ise vastutavad ausa mängu eest.
Visked muuda
Ultimate 'is on neli põhilist viskemoodust, mis erinevad ketta hoidmise viisi ja lennutrajektoori poolest. Erinevate visete eesmärgiks on suuta visata ketast ükskõik millisest asendist ja suunas, hoolimata sellest, kuidas kaitsemängija viskajat takistada üritab. Kõige tavalisem on tagantkätt vise ehk backhand. Selle viske puhul hoitakse ketast keha suhtes välisservast poolt rusikas ja ketta lahti laskmise hetkel peaks ketas olema maaga paralleelne (horisontaalses asendis) – nii ei hakka ketas lennates laperdama ja seda on lihtsam sihtida. Teine tähtis vise on eestkätt vise ehk forehand. Selle puhul hoitakse ketast enamasti esimese kolme sõrme vahel, pöial ketta peal ning teine ja kolmas sõrm ketta serva all. Viskamiseks tuleb ketast hoida veidi maapinna suhtes viltu.
Kõigi visete puhul on tähtis anda kettale piisavalt hoogu ning panna ketas kiiresti pöörlema, et ta püsiks kauem õhus ning lendaks ühtlasemalt. Üle mänguväljaku viskamiseks on head visked blade ja hammer. Blade sarnaneb viskeviisi poolest eestkätt viskega – ketast hoitakse samamoodi käes, kuid ketta viskamine toimub kõrgemalt, nii et ketas ei lenda mitte paralleelselt maapinnaga ja otse, vaid lauge kaarega. Hammer on kõige omapärasem vise – ketas lastakse lahti otse pea kohal. Ketast soovitatakse hoida umbes 45° nurga all – nurga suurusest oleneb ka ketta trajektoor. Hammer kukub lõpus tagurpidi – nii, et ketta nõgus pool jääb üles.
Strateegiad ja taktika muuda
Rünnak muuda
Erinevate eesmärkide saavutamiseks kasutatakse erinevaid rünnakustrateegiaid. Enamiku strateegiate sihiks on luua mänguväljakul vastasmängijatest vaba ala, kuhu oma meeskonna mängijad saaksid joosta, ketta kinni püüda ja edasi visata. Osavamad meeskonnad panevad mängijate positsioonid paika vastavalt erinevate mängijate tugevusele.
Üks tavalisemaid rünnakustrateegiaid on vertical stack. Selle strateegia puhul paiknevad mängijad ühes kolonnis piki platsi. Nii tekib mängijatel võimalus kordamööda kolonnist välja joosta ning tekitada sel moel endale ala, kus ketas kinni püüda. Stack moodustatakse üldiselt platsi keskele, kuid kui kettaga mängija asub platsi ääre lähedal, võib rivi paikneda ka platsi suhtes diagonaalselt.
Teine väga populaarne ja üsna sarnane strateegia on horizontal stack. Ühe tuntuma seitsme mängijaga strateegia puhul valitakse kolm mängijat, kes üritavad platsi eesotsas ketast omavahel edasi-tagasi sööta (neid kutsutakse handler-iteks), samal ajal kui neli ülejäänud mängijat moodustavad nende taga platsi suhtes risti paikneva rivi. Iga mängija saab niimoodi piki platsi edasi-tagasi joosta ja üritada vastasmeeskonna kaitsemängijast vabaneda.
Kaitse muuda
Ka kaitsestrateegiaid on väga palju. Üks tõhusamaid ja lihtsamaid meetodeid kaitse tugevdamiseks on surumine (force). Üks kaitsepositsioonil asuva meeskonna mängija, kes "katab" ketast hoidvat vastasmängijat, valib ühe väljakupoole, kuhu ta sunnib vastast ketast viskama. Eesmärgiks on teha nii, et ründava meeskonna mängija saab visata vaid ühele väljakupoolele. See lihtsustab teiste kaitsemängijate tööd, kes peavad samal ajal ära hoidma oma "kaetava" ründemängija "avanemise" sellele samale poolele. Nii on ründaval meeskonnal palju piiratum viskeala. Enamasti otsustab võistkond enne punkti algust, kummale poolele surutakse. Kõige levinumad nimetused väljakupooltele viitamiseks on "kodu" (home) ja "ära" (away).
.jpg)
Üks kõige lihtsamaid, algelisemaid ja sagedamini kasutatavaid strateegiaid on mees-mehe vastu (man-on-man või one-on-one) kaitse. Selline strateegia eeldab igalt mängijalt motivatsiooni ja vastupidavust. Iga punkti alguses valivad mängijad endale võrdväärse vastasmängija, keda ta hakkab terve punkti jooksul "katma" ehk takistama. Enda vastase valimise õigus on alati sellel meeskonnal, kelle käes on ketas enne lahtiviset.
Lisaks mees-mehe vastu kaitsele on väga tuntud ka "tsoonikaitse" (zone defence). Selles strateegias ei pea mängijad jälgima mitte kindlat mängijat, vaid hoopis kindlat ala, takistades ketta püüdmist oma "kaitstavas" alas.
Ultimate Eestis muuda
Ultimate frisbee 't on Eestis mängitud alates 1997. aastast. Registreeritud klubisid on viis: Tallinna Frisbee Klubi (MTÜ al 2001[3] ), spordiklubi Tartu Ultimate (2013), Kostivere Ultimate MTÜ (2015), Frisbeeklubi FreeFlyers MTÜ (2017) ja Ultimate Saku MTÜ (2018).
Eesti meistrivõistlused toimuvad alates 2010. aastast. 2019. aasta 20. ja 21. aprillil korraldas Tallinna Frisbee Klubi Tallinnas A. Le Coq Arena sisehallis rahvusvahelise Ultimate frisbee turniiri.[4]
-
Kaitsjast mööda mängimine. Hugo Treffneri Gümnaasiumi võimla -
Ketta püüdmine punktialas -
Ketta püüdmise takistamine -
Ketta püüdmine
Eesti meistrid muuda
| Aasta | Klubi |
|---|---|
| 2010 | Tallinn Frisbee Club |
| 2011 | Tallinn Frisbee Club |
| 2012 | Kivi-Vigala FreeFlyers |
| 2013 | Tallinn Frisbee Club |
| 2014 | Tallinn Frisbee Club |
| 2015 | Tallinn Frisbee Club |
| 2016 | Kivi-Vigala FreeFlyers |
| 2017 | SK Tartu Ultimate |
| 2018 | Kivi-Vigala FreeFlyers |
| 2019 | Ultimate Saku |
| 2020 | Ultimate Saku |
| Aasta | Klubi |
|---|---|
| 2016 | Tallinn Frisbee Club |
| 2017 | Tallinn Frisbee Club |
| 2018 | Tallinn Frisbee Club |
| 2019 | Ei toimunud |
| 2020 | Ultimate Saku |
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ History of Ultimate
- ↑ Major Steps in History of Ultimate
- ↑ "Tallinna Frisbeeklubi". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. jaanuar 2014. Vaadatud 7. märtsil 2013.
- ↑ "Postimehe otsepilt: Tallinnas peetakse rahvusvaheline Ultimate frisbee turniir". Postimees. Postimees Grupp. 20. aprill 2019 09:27. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. aprill 2019.
Välislingid muuda
Ultimate – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Reeglid World Flying Disc Federation (inglise keeles)
- ''Frisbee pole Vigalas veel välja surnud'' Maaleht, 11.märts 2012
- "Uudne ala – ultimate frisbee paelub üha enam eestlasi" Postimees Sport, 12. veebruar 2012
- "Frisbivõistkonda sobib igaüks" Tartu Sport, 14. märts 2012
- "Frisbee ehk lendavate taldrikute lennutamine võlub lihtsusega" Neljas, 1. september 2002
Eesti klubid: