Ukulele
|
See artikkel räägib keelpillist; Eesti ansambli kohta vaata artiklit Ukulele (ansambel) |
Ukulele on kitarri meenutav Hawaii päritolu keelpill.[1]
Ajalugu muuda
Portugalis ja Brasiilias oli 19. sajandil tuntud väike 4-keeleline kitarriga sarnanev pill cavaquinho. Madeiral tehti sellest versioon, mida kutsuti barguinha 'ks. Koos 1870. aastate Portugali tööliste rändega Hawaii saartele jõudis sinna ka barguinha. 1879. aastal randus Honolulu sadamas laev, mille pardal olnud João Fernandes andis Hawaii rannas kontserdi, mängides pilli, mille kohalikud elanikud kohe ukuleleks ristisid, sest João sõrmed olevat liikunud pillikeeltel kiirelt nagu kirp (uku – kirp ja lele – hüppama). Kuninganna Liliuokalani (Hawaii kuningriigi viimane monarh, kirjanik ja muusik) on aga välja pakkunud veel ühe tõlgenduse – tegu on kingitusega, mis on Hawaii rahvale saabunud (uku – kingitus ja lele – saabuma).[2][3]
Häälestus muuda
1920ndatel oli levinud pigem D häälestus, tänapäeval C6 häälestus (G-C-E-A). Ukulele teeb eriliseks neljas ehk G-keel, mis häälestatakse samas oktavis. Selle asemel, et olla madalam kui talle järgnev C, on see hoopis kõrgem. Selline häälestus annab ukulele helile erilise ja rõõmsa varjundi. Ukulelest on valmistatud mitmeid versioone, näiteks resonaator-, bass-, elektri-, tasku- ja matkaukulele.[2]
Ukulele maailmas muuda
Mujale maailma levis ukulele seoses USA Hawaii annekteerimisega ja hiljem teise maailmasõjaga.[3] Oma väiksuse ja lihtsuse tõttu on ukulele jõudnud ka koolidesse, Kanada, Rootsi ja Soome koolilapsed alustavad muusikaõppimist ukulelega, ka Eestis kasutatakse seda pilli koolides muusikaõppeks.[4] Rootslased said 2011. aasta augustis Guinessi rekordi suurima ukulelegrupi kategoorias 1547 inimesega. Ukulelet on kasutanud näiteks sellised muusikud nagu Bill Tapia, Israel “IZ” Kamakawiwoʻole, Jake Shimabukuro, Herb Ohta, Lyle Ritz, James Hill, Tiny Tim ja orkester The Ukulele Orchestra of Great Britain. Eestis tegutseb UkuKlubi.[2]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Erelt, Tiiu et al. 2006. Eesti õigekeelsussõnaraamat: ÕS 2006. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Kitarri sugulaspillid: Ukulele (TÄISMAHUS)". Ajakiri KITARR – Kitarridest, muusikast ja muusikutest. Eesti keeles. 11. aprill 2012. Vaadatud 11. detsembril 2022.
- ↑ 3,0 3,1 Kitarri kodu (23. september 2018). "Ukulele ajalugu". Kitarri kodu 🎸🏡. Vaadatud 11. detsembril 2022.
- ↑ Sang, Joosep. "Ukulele ütleb: „Mina jään!"". Õpetajate Leht. Vaadatud 11. detsembril 2022.
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ukulele |