Tysfjordi vald
Tysfjord (Lule saami keeles Divtasvuodna) oli vald Norras Nordlandi maakonnas Ofoteni ringkonna lõunaosas.
| Tysfjordi vald | |
|---|---|
|
| |
| norra Tysfjord kommune | |
| Lule saami Divtasvuona suohkan | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 1464 km² | |
Elanikke: 1974 (1.01.2016)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 1,3 in/km² | |
| Keskus: Kjøpsvik | |
 |
Ta hõlmas Vestfjordeni maapoolsest osast lõuna poole lõikuva ja peaaegu Rootsi piirini ulatuva Tysfjordeni ümber asetsevad alad. Rannaäärne Hellemobotni küla on Rootsi piirist kõigest 6,3 km kaugusel.
Valla pindala oli 1464 km².
Valla halduskeskus oli Kjøpsviki asula.
Tysfjord oli ainuke vald Norras, kus Lule saami keelel oli ametlik staatus.
Nimi muuda
Nimi on tulnud Tysfjordeni nimest.
Haldus muuda
Vald kuulus Midtre Hålogalandi politseiringkonna Tysfjordi lensmanniringkonda. Ta oli Ofoteni tingikohtu alluvuses.
Tysfjordi vald moodustati 1869 osale Lødingeni valla territooriumist.
Aastal 1964 läks Tysfjordi valla alla selle praegune loodeosa, mis varem kuulus Hamarøy valda.
2020. aastal liideti Tysfjordi vald Narviki ja Hamarøy vallaga.
Loodus muuda
Valla endise ala rannik on liigestatud paljude kitsaste fjordiharudega.
Aluskord koosneb valla kaguosas ja rannikul enamasti graniidist. Mõnes kohas esineb puhast kvartsi ja põldpagu. Valla kirdeosa ümber Gihtsejiegŋa liustiku ja väike riba Kjøpsvikist lõunas koosnevad moondunud Kambrosiluri kivimitest, enamasti vilgukiltadest, samuti lubjakivist ning mingil määral Kaledoonia gabrost.
Rannikut ümbritsevad järsud mäed. Rannikutasandik on lai vaid mõnes üksikus kohas. Sisemaal on avamaastik. Vallas on mitmesaja meetri sügavune kanjon, mis peaaegu jagab Norra kaheks. Valla kõrgeim mägi on idaosas paiknev 1520 m kõrgune Bjørntoppen (Biernatjåhkka).
Valla idaosas on palju liustikke. Neist suurim on Gihtsejiegna (25 km²), mis asub Bjørntoppenist kirdes Rootsi piiri ääres.
Hellemofjordeni ääres Muskenis on Råggejavri (Raigi), Põhja-Euroopa sügavaim ja maailmas sügavuselt teisel kohal olev looduslik karstikoobas, mille sügavus on 580 m ja pikkus 1,9 km.
Kjøpsvikist Norcemi koopast on leitud umbes 100 000 aasta vanused jääkarujäänused.
Rahvastik muuda
Tysfjordi vallas oli 1. aprilli 2010 seisuga 1997 elanikku.
Pärast Teist maailmasõda elanike arv vähenes. Ajavahemikus 1996–2006 vähenes see 12,6% (kogu Ofotenis 5,5%).
Suurem osa (2001. aasta seisuga 4/5) rahvastikust koondus valla halduskeskusesse Kjøpsvikisse ning Dragi. Ülejäänud asustus oli põhiliselt fjordide ääres, sisemaa oli hõredalt asustatud, kohati päris asustamata.
| Lule saami | norra |
|---|---|
| Ájládde | Hellandsberg |
| Ájluokta | Drag |
| Gásluokta | Kjøpsvik |
| Hierggenjárgga | Korsnes |
| Jågåsijdda | Storå |
| Måsske | Musken |
| Soahkeluokta | Bjørkvik |
| Stuorgiedde | Storjord |
| Tjierrekluokta | Nordbukt |
| Vuodnabahta | Hellemobotn |
Majandus muuda
Vanasti oli Tysfjorden kalarikas ja põhiliseks elatisallikaks kalapüük. Valla endise ala hajaasustusega fjordirandades on kalapüük endiselt tähtis. Enamik paate on väikesed. Püütakse turska ja teisi kalu. Kala käiakse püüdmas ka väljaspool Tysfjordi valda. On ka pisut kalatööstust.
Paremad põllumaad on lääne pool fjordi. Põlluharimise tähtsus on vähenenud. Piimatootmine on vähene. Mitmes kohas on oluline lambakasvatus.
Hellemobotnis tegeldakse pisut metsandusega.
Tööstus on väga oluline. Selles on keskne Norcem A/S-i tsemendivabrik Kjøpsvikis, mis põhineb kohalikul lubjakivil. Norcemil on Kjøpsvikis uus betoonist ehitusdetailide vabrik.
Tööstuses kasutatakse ka kohalikku kvartsi. Dragis on põldpao- ja kvartsimurd ning aknavabrik.
Indre Tysfjordenis on Sørfjordi elektrijaamad, mille koguvõimsus on 70 MW.
Transport muuda
Maantee E6 läbib valla ala merepoolse osa ning näeb ette parvlaevaühenduse üle Tysfjordeni Bognesi ja Skarbergeti vahel.
Bognesist käib parvlaev ka üle Vestfjordeni Lødingeni, kust edasi pääseb mööda maanteed Harstadi, Vesterålenisse ja Lofootidesse.
E6-lt pöörab riksvei 827 Dragi, kust pääseb parvlaevaga Kjøpsviki ning sealt jälle E6-le endises Ballangeni vallas.
Kohalikud paadid viivad teedeta küladesse Tysfjordeni ja selle harude ääres.
Haridus muuda
Vallas oli keskkool.
Kirik muuda
Valla alal on Sør-Hålogalandi piiskopkonna Ofoteni praostkonna Tysfjordi kihelkonna Tysfjordi kogudus, Korsnesi kogudus ja Drag–Hellandi kogudus.
Ajalugu muuda
Leiknesis Korsnesi lähedal on 55 nelja-viie tuhande aasta vanust kaljujoonist, mis kujutavad põtru, põhjapõtru, karusid, vaalu jm.
Kultuur muuda
Dragis on Lule saamide rahvuslik kultuurikeskus Árran.
Turism ja vaatamisväärsused muuda
Tysfjordi vallas käidi muu hulgas kauni looduse ja kalapüügivõimaluste pärast magevees ja meres.
Alates 1990-ndatest on hakatud turistidele näitama mõõkdelfiine, kes sügiseti kogunevad Tysfjordenisse heeringaid sööma.
Hellemobotnist lähevad Rootsini jalgrajad, millest paljud on märgistamata.
Stetindi mäel käiakse ronimas ja seda imetletakse tema kuju pärast.
Storjordis on turismikeskus. Dragis on võõrastemaja. Ulvikas on kämping.
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Lødingen, Tjeldsund og Tysfjords historie, 4 köidet, 1987-1994, ISBN 82-991644-2-7.
- Bjørg Evjen. Tysfjord kommune, 1. köide 1998, ISBN 82-994449-2-6; 2. köide 2001, ISBN 82-994449-3-4.
Välislingid muuda
- Store Norske Leksikon (allikas)
- Valla koduleht