See artikkel räägib rõivaesemest; mantelloomade väliskesta kohta vaata artiklit Tuunika (mantelloomad)

Tuunika (ladina keeles tunica) oli roomlaste rõivaese. See oli lihtne käeavadega üle pea tõmmatav särk, mis tõmmati vööga keskelt kokku; tuunika ulatus tavaliselt põlvini. Sageli kanti seda tooga all. Tuunikat kandsid nii mehed kui ka naised.

  • tunica angusticlavia
  • tunica laticlavia
  • tunica palmata
  • tunica recta
  • tunica russa
Tuunikaga Vana-Rooma plebei

Tuunika oli mõlema soo tavaline riietus ka keskaja jooksul Bütsantsis, aga samuti mujal Euroopas. Varruka pikkus varieerus ja tuunika võis ulatuda ka kuni pahkluudeni. Kõrgema klassi inimeste tuunikad olid tihti pikemad ja rikkalikult kaunistatud, jäädes siiski peamiselt alusrõivaks. Materjalina kasutati põhiliselt villa ja linast, jõukamad kandsid ka siidi.

Tänapäeval nimetatakse tuunikaks ka vabalt langeva lõikega ja varrukatega pikka pluusi, mida kannavad harilikult naised.

Välislingid muuda