Turisminõudlus
Turisminõudlus (inglise keeles tourism demand) on näitaja, mis kirjeldab nende inimeste (turistide) koguarvu, kes reisivad või soovivad reisida ning kes tarbivad turismiteenuseid kohtades väljaspool nende igapäevast töö- ja elukeskkonda.[1]
Turisminõudlust võib määratleda geograafilisest, majanduslikust või psühholoogilisest aspektist. Enim levinud on Cooperi geograafiline käsitus, mille puhul vaadeldakse peale hinna muid turisminõudluse tegureid, mis mõjutavad turismi tegelikku ja potentsiaalset tarbimist.[2]
Majanduslikult nähakse turisminõudlust kui ükskõik milliste toodete/teenuse hulga vahemikku, mida inimesed soovivad tarbida ning mille eest on nad võimelised maksma teatud aja vältel ükskõik millist hinda. Vaadatakse, mis juhtub nõudluse hulgaga, kui hind ja muud tingimused muutuvad (elastsuse idee).
Psühholoogiline lähenemine defineerib turisminõudlust inimeste motivatsiooni ja käitumise perspektiivina, keskendudes sellele, miks inimesed tahavad turismi tarbida. Uuritakse, millised isikuomadused ja välistegurid võivad mõjutada turismiteenuste tarbimise soovi.[2]
Jagunemine muuda
Turisminõudlus jaguneb kolmeks.
1. Tegelik nõudlus (effective/actual demand) on nende inimeste koguarv, kes tarbivad turismi, st on de facto turistid. Tegelik turisminõudlus on tavaliselt esitatud reisijate arvuna. Tegelikku turisminõudlust hinnatakse turismistatistikaga – tüüpiliselt vaadatakse riigist lahkumise ja sihtkohta saabumise arvu. Võrreldes kahe järgmise turisminõudluse liigiga on tegeliku turisminõudluse statistikat kergem koguda, kuid see pole siiski lihtne ülesanne. Turismistatistika kogumise meetodeid on erinevaid.[1]
2. Potentsiaalne ehk realiseerimata nõudlus (suppressed demand) – nende inimeste koguarv, kes tahaksid reisida, aga eri põhjuste tõttu ei saa seda teha (peamine takistus on raha- või ajapuudus, halb tervis/haigused). Potentsiaalne nõudlus muutub tegelikuks nõudluseks, kui reisimist takistavad asjaolud muutuvad reisija kasuks. Nad ei saa turismi tarbida, aga tahaksid.
Potentsiaalse turisminõudluse alla kuulub ka n-ö mööndusega turisminõudlus (deferred demand), mille puhul turismisihtkoha piirangute (ebapiisav turismipakkumine, nt liiga vähe voodikohti, viisaprobleemid, halb transpordiühendus) kaotamine muudaks selle nõudluse tegelikuks nõudluseks, kui sihtkoht suudab piirangud kaotada või parandada.
3. Nõudluse puudumine (no demand) – osa inimkonnast, kellel puudub huvi turismi tarbimise vastu ning kes ei saa turismi tarbida näiteks halva tervise või perekonnakohustuste tõttu. Kui potentsiaalse turisminõudluse puhul inimesed ei tarbi turismi, aga tahaksid seda võimaluse korral teha, siis nõudluse puudumine väljendab nende inimeste arvu, kes ei tarbi turismi ega soovi seda ka võimaluse korral teha.[1]
Mõjutavad tegurid muuda
Turisminõudlus tekib, sest inimesed soovivad
1) puhata ja sisustada vaba aega turismiatraktsioonide külastamisega,
2) külastada väljaspool igapäevast töö- ja elukeskkonda elavaid sõpru ja sugulasi,
3) teha äri- ja kutsealaseid väljasõite,
4) edendada tervist,
5) käia palverännakutel ja muudel usuga seotud reisidel,
6) tegelda muude isiklike huvidega.
Turisminõudlust mõjutavad majanduslikud, sotsiaal-psühholoogilised ja välised tegurid (vt tabel 1). Turisminõudlus on seotud tarbija käitumise ja motivatsiooniga tarbida turismiteenuseid. Uysali esitatud tegurite nimekiri ei ole lõplik, kuid nimetatud on peamised tegurid, mis mõjutavad turisminõudluse teket ja hulka.[1]
| Majanduslikud | Sotsiaal-psühholoogilised | Välised tegurid |
|---|---|---|
| Vaba raha | Demograafilised tegurid | Turismipakkumine |
| RKP sissetulek elaniku kohta | Motivatsioon | Majanduse kasv ja stabiilsus |
| Isiklik tarbimine | Sihtkoha eelistus | Majanduslangus |
| Elukallidus | Soovitud hüved | Poliitiline/sotsiaalne olukord |
| Turismiteenuste hinnad | Sihtkoha maine | Tehnoloogia arengutase |
| Transpordikulud | Ülevaade võimalustest | Ligipääsetavus |
| Elukallidus turismisihtkohas | Suhtumine sihtkohtadesse | Infrastruktuur |
| Vahetuskursi erinevus | Vaba aja olemasolu | Looduskatastroofid |
| Konkureerivate sihtkohtade hinnavahe | Reisimisele kuluv aeg | Epideemiad/sõjad/terrorism |
| Reklaamikulud | Varasem kogemus | Linnastumisaste |
| Turunduse tõhusus | Füüsiline võimekus/tervis | Suurüritused (olümpiamängud) |
| Füüsiline kaugus | Kultuurilised sarnasused | Piirangud/reeglid/seadused |
Turisminõudlus maailmas muuda
Turisminõudlus maailmas on kasvanud pidevalt alates 1960. aastatest. 2016. aastal tehti 1,2 mld rahvusvahelist turismireisi (hõlmab riikide väljaminevat ja sissetulevat turismi, kuid mitte siseturismi). Nendest turismireisidest 615 mln tehti Euroopasse, 309 mln Aasia ja Vaikse ookeani piirkonda, 200 mln Ameerika regioonidesse (Põhja-, Lõuna- ja Kesk-Ameerika), 58 mln Aafrikasse ja 54 mln Lähis-Ida riikidesse. 2015. aastaga võrreldes kasvas turisminõudlus 4%. 2016. aastal olid külastatuimad riigid Prantsusmaa, USA, Hispaania, Hiina ja Itaalia.[3]
2015. aastal tegid eurooplased kokku 877 mln reisi Euroopa riikidesse (siseturism) ja 296 mln reisi Euroopast välja (välisturism). Kõige enam reisivad sakslased, prantslased, suurbritannialased ja hispaanlased.[4]
Turisminõudlus Eestis muuda
Eesti majutusettevõtetes peatus 2016. aastal 3,32 mln turisti (2,06 mln välisturisti ja 1,27 mln siseturisti) ehk 7% rohkem kui 2015. aastal. Majutusasutustes veedeti kokku 6,23 mln ööd. Majutusandmete põhjal käib Eestis kõige rohkem turiste Soomest, Venemaalt, Saksamaalt, Lätist ja Rootsist – nende riikide turisminõudlus on Eestis suurim. Soomlaste osakaal Eesti välisturistidest on olnud pidevalt suurim, venelaste arv kasvas aastani 2013, viimased kolm aastat on näidanud nende turisminõudluses kahanemistrendi.[5]
Eesti residendid (lisaks kodanikele ka riigiorganid) ise tegid 2016. aastal 3,56 mln välisreisi. Enim külastati Euroopas Soomet (707 459), Lätit (467 651), Venemaad (277 208), Rootsit ja Saksamaad.[5] Võrreldes eelmiste aastatega on nii Soome kui ka Läti turisminõudlus vähenenud pea 200 000 inimese võrra. Väljaspool Euroopat käidi enam USA-s (30 631), Tais (12 504), Egiptuses (9283), Araabia Ühendemiraatides ja Hiinas. USA külastatavus on eelmiste aastatega võrreldes suurenenud, Tai külastatavus vähenenud pea poole võrra. Egiptuse turisminõudlus on vähenenud peaaegu seitse korda – 2008. aastal külastas Egiptust 63 230 eestlast.[6]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Page, S.J. (2003) Tourism Management: Managing for Change. p 51–54
- ↑ 2,0 2,1 Chowdhary, N. (2017) Tourism demand concepts. Indian Istitute of Tourism and Travel Management. Vaadatud 26.10.2017 https://www.scribd.com/doc/36492697/Tourism-Demand-Concepts
- ↑ World Tourism Organization. Annual Report 2016. Vaadatud 26.10.2017 https://web.archive.org/web/20190824191159/http://cf.cdn.unwto.org/sites/all/files/pdf/annual_report_2016_web_0.pdf
- ↑ Eurostat. Vaadatud 26.10.2017 http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Seasonality_in_tourism_demand
- ↑ 5,0 5,1 Puhka Eestis. Turismi arengu ülevaated. Eesti ja Euroopa turism 2016. Vaadatud 26.10.2017 https://web.archive.org/web/20171107023538/https://www.puhkaeestis.ee/et/uuringud-ja-ulevaated/turismi-arengu-ulevaated
- ↑ Eesti Pank. Välisreiside statistika. 2017. Vaadatud 26.10.2017 http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS/1410