Tuberkuloosi mükobakter
See artikkel vajab toimetamist. (November 2009) |
Tuberkuloosi mükobakter ehk Kochi kepike ehk tuberkuloosibakter[1][2] (Mycobacterium tuberculosis; varem Mycobacterium tuberculosis var. hominis) on bakteriliik.
| Tuberkuloosi mükobakter | |
|---|---|
 Tuberkuloosi mükobakteri kolooniad | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Bakterid Bacteria |
| Hõimkond |
Aktinomütseedid Actinobacteria |
| Selts |
Actinomycetales |
| Alamselts |
Corynebacterineae |
| Sugukond |
Mycobacteriaceae |
| Perekond |
Mükobakter Mycobacterium |
| Liik |
Tuberkuloosi mükobakter |
| Binaarne nimetus | |
|
Mycobacterium tuberculosis Zopf, 1883 | |
| Sünonüümid | |
|
Tubercle bacillus Koch, 1882 | |
Bakter võib põhjustada tuberkuloosi haigestumist.
Raske aja (näiteks tablettravi antibiootikumidega) elavad tuberkuloosi mükobakterid üle biokiles.[3]
Varem on inimestel esinenud tuberkuloosi mükobakteri nakkus koos leepra mükobakteri nakkusega.[4] Tänapäeval on kopsude haaratusega mükobakterinakkust esinenud koos Candida-nakkusega (eri uuringute järgi 15–32%), harilikult on nakkuse allikaks Candida albicans (9–80%).[5]
Kirjeldus muuda
Pikemalt artiklis Mükobakterid
- Pulgataoline
- keskmiselt 4 mikromeetri pikkune ja 0,4 mikromeetri jämedune;
- liikumatu aeroobne mikroob;
- jäävad pärast pooldumist tihti kokku;
- puhkeseisundis paljunevad tuberkuloosi mükobakterid makrofaagide fagosomaalsetes vakuoolides;
- makrofaagide rakusisene patogeen (võimeline neid surmama);
- kultuuripreparaatides tihti palmikutaoliste moodustistena;
- pooldumisaeg 18–24 tundi, st aeglane kasv ja ainult valiksöötmetel.
Tuberkuloosi mükobakter kasutab energiaallikana peremeesorganismis kolesterooli.[6]
Tuberkuloosi mükobakterid püsivad nakatumisvõimelistena:
- õhus piiskadena kuni 5 tundi, hõljudes 5 m kaugusele;
- tänavatolmus kuni 10 päeva;
- lahtistes veekogudes 150 päeva (on leitud Musta mere veest Krimmi lõunaranniku suurte tuberkuloosisanatooriumide lähistel, jõgedest, kuhu on juhitud tuberkuloosihaigla reovett);[viide?]
- tuberkuloosihaige kuivanud eritistes pimedas ruumis kuni 1 aasta;
- tuberkuloosihaige kasutatud raamatute lehtedel 3 kuud;
- tuberkuloosisurma surnud ja maetud laipadel 3 aastat.[7]
Levik peremeesorganismis muuda
Sarnaselt paljude teiste mükobakteritega on tuberkuloosi mükobakterite levik inimkehas:
- lokaalne levik – infitseerunud makrofaagide migratsioon kudedes;
- lümfaatiline levik – lümfisoonte ja/või lümfisõlme ruptuuri kaudu;
- hematogeenne levik – sisenemine veresoontesse (mükobaktereemia) hõivatud kudede või sõlmede kaudu;
- seroosõõnte sisene levik: pleuraõõne, perikardiõõne, kõhukelmeõõne, ajukelme vahelised ruumid, salpinx serous cavity;
- epiteelne levik – seedekanali, kusiti, munajuhade, bronhi epiteeli kaudu.[8]
Sarnasus teiste bakteritega muuda
Algul arvati, et tuberkuloosi mükobakterite tüved on sarnased, kuid aastal 1898 teatas Theobald Smith, et inimestelt ja kariloomadelt eraldatud tüved on pisut erinevad, ja nimetas need inimese ja veise tuberkuloosibakteriks.
Veiste tuberkuloosibakteri liiginimeks sai Mycobacterium bovis 1970. aastal. (Karlson & Lessel, 1970).
Kujult ja suuruselt meenutab tuberkuloosi mükobakter leepra mükobakterit – neil on ühine eellane.[9]
Antibakteriaalse toimega molekulid (osaline) muuda
Arvatakse, et P2X7 retseptorite aktivatsioon võib inimese keharakkudes abiks olla tuberkuloosi mükobakteri tapmisel[10].
Labori tähis muuda
Tuberkuloosi mükobakteri leidu uuritavas materjalis tähistatakse sümboliga BK+.[11]
Tuberkuloos muuda
- Pikemalt artiklis tuberkuloos
Tuberkuloosi mükobakter on laialt leviv olmebakter, mis põhjustab tuberkuloosi haigestumist valdavalt inimestel, kuid inimeste olme kaudu võivad nakatuda ka sead, koerad, primaadid jt.[12]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ M. S. Maslov, "Lastehaigused. Õpik", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 537, 1957
- ↑ "tuberkuloosibakter". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. mai 2015. Vaadatud 21. mail 2015.
- ↑ Kathleen Kulka, Graham Hatfull, ja Anil K. Ojha, Growth of Mycobacterium tuberculosis Biofilms, J Vis Exp. 2012; (60): 3820., doi: 10.3791/3820,PMCID: PMC3376936, veebiversioon (vaadatud 15.10.2014)(inglise keeles)
- ↑ Helen D. Donoghue, Antónia Marcsik, Carney Matheson, Kim Vernon, Emilia Nuorala, Joseph E. Molto, Charles L. Greenblatt ja Mark Spigelman, Co−infection of Mycobacterium tuberculosis and Mycobacterium leprae in human archaeological samples: a possible explanation for the historical decline of leprosy, Proc. R. Soc. B 2005, doi: 10.1098/rspb.2004.2966, 22. veebruar 2005, veebiversioon (vaadatud 15.10.2014)(inglise keeles)
- ↑ Dilia Mildret Fontalvo, Gustavo Jiménez Borré, Doris Gómez Camargo jt, Tuberculosis and fungal co-infection present in a previously healthy patient[alaline kõdulink], Fontalvo DM/et al/Colombia Médica, 47. väljaanne, nr 2 2016 (aprill-juuni), veebiversioon (vaadatud 19. septembril 2017) inglise keeles
- ↑ STEROLS 1. CHOLESTEROL AND CHOLESTEROL ESTERS, veebiversioon (vaadatud 29.05.2015)(inglise keeles)
- ↑ on krooniline sotsiaalselt ohtlik nakkushaigus. Tuberkuloos on nakkushaigus, Tartu Ülikooli Kliinikum, veebiversioon (vaadatud 21.05.2015)
- ↑ D. Geraint James, A. Zumla, "The Granulomatous Disorders", lk 136, 1999, Cambridge University Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 5.06.2015)(inglise keeles)
- ↑ Alan L. Gillen, The Genesis of Germs: The Origin of Diseases and the Coming Plagues, lk 144, 2007, Master Books, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 7.06.2014) (inglise keeles)
- ↑ David J. Kusner, ja Juan Adams, ATP-Induced Killing of Virulent Mycobacterium tuberculosis Within Human Macrophages Requires Phospholipase D1, The Journal of Immunology, 1. jaanuar, 2000, 164. väljaanne, nr 1, lk 379–388, doi: 10.4049/jimmunol.164.1.379, veebiversioon (vaadatud 25.02.2015)(inglise keeles)
- ↑ Tuberkuloos on nakkushaigus, Tartu Ülikooli Kliinikum Kopsukliinik, veebiversioon (vaadatud 5.11.2013)
- ↑ [1], veebiversioon (vaadatud 5.11.2013)
Välislingid muuda
- Minjian Chen, Huixian Gan ja Heinz G. Remold, A Mechanism of Virulence: Virulent Mycobacterium tuberculosis Strain H37Rv, but Not Attenuated H37Ra, Causes Significant Mitochondrial Inner Membrane Disruption in Macrophages Leading to Necrosis, The Journal of Immunology, 15. märts 2006, 176. väljaanne, nr 6, lk 3707–3716, doi: 10.4049/jimmunol.176.6.3707, veebiversioon (vaadatud 11.10.2014) (inglise keeles)
- Tuberkuloos on nakkushaigus, Tartu Ülikooli Kliinikum, Kopsukliinik, Veebiversioon (vaadatud 5.11.2013)
- Tanya Parish, Amanda Brown, Mycobacterium: Genomics and Molecular Biology, Caister Academic Press, 2009, ISBN 978 1 904455 400, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 5.11.2013) (inglise keeles)
- Ramona Groenheit, Solomon Ghebremichael, Alexandra Pennhag, Jerker Jonsson, Sven Hoffner, David Couvin, Tuija Koivula, Nalin Rastogi, Gunilla Källenius, Mycobacterium tuberculosis Strains Potentially Involved in the TB Epidemic in Sweden a Century Ago, 8. oktoober 2012, DOI: 10.1371/journal.pone.0046848, veebiversioon (vaadatud 11.10.2014) (inglise keeles)
- Jenny Carmona, Andrea Cruz, Lucia Moreira-Teixeira, Carole Sousa, Jeremy Sousa, Nuno S. Osorio, Ana L. Saraiva, Stefan Svenson, Gunilla Kallenius, Jorge Pedrosa, Fernando Rodrigues, Antonio G. Castro, Margarida Saraiva, Mycobacterium tuberculosis Strains Are Differentially Recognized by TLRs with an Impact on the Immune Response, 26. juuni 2013, DOI: 10.1371/journal.pone.0067277, veebiversioon (vaadatud 11.10.2014) (inglise keeles)
- Romy Müller, Charlotte A. Roberts ja Terence A. Brown, Genotyping of ancient Mycobacterium tuberculosis strains reveals historic genetic diversity, Proc. R. Soc. B, 22. aprill 2014, 281. väljaanne, nr 1781, doi: 10.1098/rspb.2013.3236, veebiversioon (vaadatud 11.10.2014) (inglise keeles)
- Ungarist leitud mumifitseerunud surnukehad aitasid tuvastada tuberkuloosibakteri esivanema, 9.04.2015
- Tüved
- R. Bryan Rock, Shuxian Hu, Genya Gekker, Wen S. Sheng, Barbara May, Vivek Kapur ja Phillip K. Peterson, Mycobacterium tuberculosis–Induced Cytokine and Chemokine Expression by Human Microglia and Astrocytes: Effects of Dexamethasone, J Infect Dis. (2005) 192 (12): 2054–2058., doi: 10.1086/498165, veebiversioon (vaadatud 15.10.2014) (inglise keeles)
- Demiryürek D, Bayramoğlu A, Ustaçelebi S., Infective agents in fixed human cadavers: a brief review and suggested guidelines. Lühikokkuvõte., Anat Rec. 15. august 2002;269(4):194-7., veebiversioon (vaadatud 19.12.2014) (inglise keeles)