Tseiloni kaneelipuu

taimeliik

Tseiloni kaneelipuu (Cinnamomum verum, ka Cinnamomum zeylanicum) on väike igihaljas lehtpuu loorberiliste sugukonnast.

Tseiloni kaneelipuu

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Loorberipuulaadsed Laurales
Sugukond Loorberilised Lauraceae
Perekond Kaneelipuu Cinnamomum
Liik Tseiloni kaneelipuu
Binaarne nimetus
Cinnamomum verum
J.Presl

Morfoloogia muuda

Tseiloni kaneelipuu lehed on suured, nelinurkselt piklik-ovaalsed. Noorena muutuvad lehed säravpunasteks, hiljem tumerohelisteks valgete leheroodudega.

Õied moodustavad pöörised. Nad on rohelist värvi ja ebameeldiva lõhnaga.

Kui looduses kasvab kaneelipuu kuni 20 m kõrguseks, siis kultuurtaimena 6–12 m kõrguseks. Koore (Cinnamomi cortex) kogumiseks ja droogi saamiseks piiratakse tema kasvu paar-kolm korda aastas (lõigatakse puu tüvi maha), et iga 1–2 aasta järel saaks 2 m pikkusi võrseid kergesti ära lõigata. Oksad kooritakse ja värskena eraldatakse pealmine kiht.[1]

Levila muuda

Kaneelipuu algkoduks on Sri Lanka (varem tuntud Tseiloni nime all). Tänapäeval kasvatatakse seda puud ka Indoneesia, Madagaskari, Väikeste Antillide ja Kesk-Ameerika istandustes, samuti Brasiilias ja Egiptuses. Kaneelipuu kasvab ainult troopilises kliimas, kõige meelsamini rannikul.

Kasutamine muuda

  Pikemalt artiklis Kaneel
 
Kaneelipuu kuivatatud koor

Tseiloni kaneelipuu koorest tehakse kaneelikange. Korjamine toimub vihmaperioodil, mil koor kergesti oksa küljest lahti tuleb. Äravõetud koor seotakse kimpudesse ning jäetakse 1-2 päevaks kookosmattide sisse mähituna fermenteeruma. Seejärel eraldatakse koore sise- ja väliskiht ja lastakse puhastatud koorel päikese käes kuivades rulli tõmbuda (või on see juba ise rulli tõmbunud). Kuivamisel omandab kaneel tüüpilise kollakaspruuni värvi. Mitu sellist rulli lükatakse teineteise sisse, nii et need moodustavad kaneelikangi.

Kaneelipuu lõhna tekitab temas sisalduv kaneeliõli, mis koosneb 75% ulatuses kaneelaldehüüdist.

Viited muuda

  1. A. Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 208, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010