Troonipärimisjärjekord

(Ümber suunatud leheküljelt Troonipärilusjärjestus)

Troonipärimisjärjekord määrab, mitmendana ja kelle surma või troonist loobumise järel saab sinna kantud inimene selle maa troonile. Koostatakse igas kuningriigis eraldi. Kambodžas troonipärimisjärjekorda põhimõtteliselt pole.

Kõige sagedasem troonipärimisjärjekorra koostamise alus on esmasünniõigus ehk primogenituur (lad. ius primogenitura). Selle pärimissüsteemi järgi pärib esmasündinu vanemate trooni.

  • Absoluutse ehk võrdse esmasünniõiguse korral on pärija esimesena sündinud laps sõltumata soost. Selline süsteem kehtib alates 1980. aastast Rootsi troonipärimisjärjekorra kindlaksmääramisel.
  • Patrilineaarse ehk isajärgse ehk agnaatilise esmasünniõiguse ehk saali süsteemi korral liigub pärimisõigus ainult meesliini pidi. Seda süsteemi rakendasid 19. sajandil pea kõik Euroopa kuninglikud perekonnad.
  • Kognaatilise esmasünniõiguse ehk inglise süsteemi korral eelistatakse meesliini järglasi, naissoost järeltulijatel tekib pärimisõigus alles siis, kui tal pole elavaid vendasid ega vendade meessoost järeltulijaid. Kognaatilist esmasünniõigust kasutatakse Taani, Monaco, Hispaania ja Briti troonipärimisjärjekorra kindlaks määramiseks.
  • Isajärgse kognaatilise esmasünniõiguse ehk "poolsaali" ehk austria süsteemi korral on naisliini järeltulijatel õigus pärida ainult juhul, kui pole ühtegi sobivat meessoost pärijat. Selline süsteem kehtib tänapäeval Luksemburgi troonipärimisjärjekorra määramisel. Ühe variatsiooni kohaselt on selle süsteemi järgi õigus pärida küll naisliini pidi meessoost järeltulijatel, ent mitte naistel endil.
  • Matrilineaarse ehk emajärgse esmasünniõiguse kohaselt liigub pärimisõigus emaliini pidi, jättes vahele meessoost järeltulijad. Selline pärimisõigus kehtis Lõuna-Aafrikas asuva Balobedu kuningriigi vihmakuningannadele. Viimane kuninganna Makobo Modjadji suri 2005. aastal 27-aastaselt ilma järeltulijateta.

Kasutusel on ka muid süsteeme:

  • Ultimogenituur ehk viimsena sündinu õigus – Mongoolia impeeriumis kehtinud süsteem, mille kohaselt vara, maad ja trooni pärib noorim laps.
  • Senioraat ehk vanima õigus – süsteem, mille kohaselt on pärimisjärjekorras eelisõigus vanematel sugulastel, st vennad on järjekorras eespool kui pojad.
  • RotatsioonMalaisias valivad osariikide valitsejad enda seast ülemvalitseja, kes on troonil viis aastat. Ühe osariigi valitseja ei saa mitu korda järjest olla ülemvalitseja.

Kehtivaid troonipärimissüsteeme muuda

  • Bahrein – šeik `Isa ibn Ali Al Khalifah' meesliinis järeltulijad patrilineaarse esmasünniõiguse järgi. Kuningal on soovi korral õigus troonipärijaks nimetada mõni teine poeg.
  • Belgia – alates 1991. aastast on troonipärimisõigus võrdse esmasünniõiguse alusel kuningas Albert II järeltulijatel.
  • Bhutan – kuningas Ugyen Wangchucki meesliinis järeltulijad patrilineaarse esmasünniõiguse järgi.?[küsitav]
  • Brunei – sultan Hashim Jalilul Alam Aqamaddini meesliinis järeltulijad patrilineaarse esmasünniõiguse järgi. Kuninglike abikaasade pojad on eelisjärjekorras.
  • Hispaania – kehtib kognaatiline esmasünniõigus, on arutatud ka võrdsele primogenituurile ülemineku vajalikkuse üle.
  • Jaapan – kehtib 1889. aastast pärit seadus, mille kohaselt kehtib range isajärgne esmasünniõigus. Kuni 2006. aastani tähendas see võimalikku kriisi, sest noorim meessoost järeltulija dünastias oli sündinud 1946. aastal. Praegu on arutlusel võrdse esmasünniõiguse kehtestamine.
  • Jordaania – kuningas peab olema moslem, vähemalt 18 aasta vanune, kuningas Abdullāh ibn Ḩusayni meesliinis järeltulija. Kui sellest liinist sobivat troonipärijat ei leita, võivad troonile kandideerida ka Al-Ḩijāzi kuninga Ḩusayn ibn ‘Alī meesliinis järeltulijad. Valitsev kuningas võib kroonprintsi nimetada oma soovi järgi sobivate kandidaatide hulgast.
  • Kambodža – kuninglik trooninõukogu valib uue kuninga kuningliku perekonna liikmete hulgast, kes on kuningas Ang Duong II järeltulijad, üle 30-aastased, meessoost ja budistid.
  • Katar – Katari troonipärija määrab valitsev emiir Āl Thānī perekonna meessoost liikmete hulgast.
  • Kuveit – Kuveidi emiiri tiitlile kandideerimiseks peab olema Mubarak Al-Sabahi meesliinis järeltulija, vähemalt 30-aastane, terve mõistusega ja moslemitest vanemate seaduslik poeg. Oma järeltulija nimetab valitseja hiljemalt aasta enne troonipärija troonile saamist, selle peab eriistungil heaks kiitma rahvusassamblee enamus.
  • Liechtenstein – alates 1606. aastast kehtib range isajärgne esmasünniõigus.
  • Madalmaade Kuningriik – kuni 1884. aastani oli kasutusel range isajärgne esmasünniõigus. 1884 suri viimane võimalik meessoost troonipärija ja kasutusele võeti isajärgne kognaatiline süsteem. 1983. aastast kehtib võrdne esmasünniõigus.
  • Maroko – õigus troonile on Hassan II meesliinis järeltulijatel esmasünniõiguse järgi, kuigi kuningas võib kroonprintsiks nimetada ka mõne teise poja. Kui valitseval monarhil meessoost järeltulijaid pole, siis on troonipärimisjärjekorras tema vennad, sama meesliini esmasünniõiguse järgi.
  • Monaco – 2002. aastast kehtib Monacos kognaatiline esmasünniõigus, kusjuures troonipärimisjärjkorras on ainult valitseva monarhi järeltulijad.
  • Nepal – kehtis patrilineaarne esmasünniõigus. 2006. aastal tegi valitsus ettepaneku hakata kasutama võrdset esmasünniõigust. selle ettepaneku peab heaks kiitma esindajatekoda. 2008. aastast vabariik.
  • Norra
  Pikemalt artiklis Norra troonipärimisjärjekord
  • Omaan – valitseva sultani vanim poeg saab valitseja surma korral troonile. Meessoost järeltulija puudumisel võib valitsev sultan nimetada troonipärijaks oma venna või muu meessoost sugulase, kes on sultan Said bin Sultani järeltulija. Praegu valitsev sultan Qābūs ibn Sa‘īd on lastetu, ning on teatanud, et tema surma korral peab kuninglik perekond kokku tulema ja sobiva troonipärija leidma. Kui nad seda ei suuda, valib kaitsenõukogu uue sultani kahe nime hulgast, mille sultan on pannud enne surma kinnisesse ümbrikusse.
  • Rootsi
  Pikemalt artiklis Rootsi troonipärimisjärjekord – esimene võrdsele esmasünniõigusele üle läinud riik maailmas.
  • Saudi AraabiaSaudi Araabia kuningas määrab troonipärija Saudi perekonna liikmete hulgast. Valikul arvestatakse järgmisi kriteeriume: Kandidaadil peab olema toetus Saudi perekonnas, auväärne positsioon valitsuses, ta peab olema usklik, ta ema päritolu ja hõimusidemed peavad olema sobivad, tal peab olema kaubandusringkondade ja rahva toetus, ning ulamaa heakskiit. Traditsiooniliselt kehtib Saudi Araabias senioraat, st. valitseja surma järel saab kuningaks mõni tema (pool)vend. Kuningas ‘Abdullāh kutsus kokku Bay'ah nõukogu, kelle eesmärk on luua süsteem võimalikest troonipärijatest.
  • Suurbritannia
  Pikemalt artiklis Briti troonipärimisjärjekord
  • Svaasimaa – kuninglik perekond[küsitav] määrab ühe kuninga naistest, kes on Indlovukazi ehk ema-kuninganna. Ema-kuninganna ülesanne on ilmale tuua poeg, kellest saab troonipärija. Ema-kuninganna valitseb koos oma pojaga. Tavaliselt on troonipärija üks viimastest lastest, et garanteerida pikk valitsusaeg.
  • Taani
  Pikemalt artiklis Taani troonipärimisjärjekord – Kognaatiline esmasünniõigus

Vaata ka muuda