Torvaldo ja Dorliska
"Torvaldo ja Dorliska" (originaalis Torvaldo e Dorliska) on Gioachino Rossini ooper (dramma semiserio) kahes vaatuses Cesare Sterbini libretole Jean-Baptiste Louvet de Couvray romaani/memuaaride Vie et amours du chevalier Faubles (1790) ja Claude-François Fillette-Loraux’ Lodoïska libreto (1791) järgi. Esmaettekanne toimus 26. detsembril 1815 Rooma Teatro Valles.
Torvaldo e Dorliska on õnneliku lõpuga päästeooper. Buffo rollide kaasamine on põhjus, miks see on määratletud semiserio teosena.
Rollide esmaesitajad muuda
- Domenico Donzelli (Torvaldo)
- Adelaide Sala (Dorliska)
- Filippo Galli (d’Ordow)
- Cristoforo Bastianelli (Ormondo)
- Agnese Loiselet (Carlotta)
- Raniero Remorini (Giorgio)
Ajalugu muuda
Kõigepealt palus Rossini Rooma teatri uue ooperi jaoks koomilise iseloomuga libretot Angelo Anellilt. Anelli pakkus talle ühte oma vana teksti, mis ei pakkunud Rossinile huvi. Ka rahaasjades ei suudetud kokku leppida. Siis pöördus Rossini noore riigiametniku Cesare Sterbini poole, kellele see oli esimene ooperitekst. Varsti kirjutas Strebini libreto Rossini tippteosele Il barbiere di Siviglia.
Ooper oli karnevalihooaja avaetendusena väljatulekul mõõdukalt populaarne, kuid polnud läbikukkumine. Publik hindas head muusikat, ehkki faabula oli kesisevõitu. Heideti ette koomilise elemendi puudumist. Sellele vaatamata jäi uus ooper mitmetes Itaalia linnades (Veneetsias, Milanos, Napolis, Livornos, Bolognas ja mujal) repertuaari järgmiseks 25 aastaks. Esitati ka Lissabonis (1820), Barcelonas (1820), Pariisis (1820), Münchenis (1820) ja Madridis (1828). Rossini lühendas peagi ooperi ühevaatuseliseks ja pani nimeks L'inganno felice. Teose üksikuid osi kasutas ta oma Otellos.
Ooper vajus unustusse pärast 1840. aastat. Seda esitati taas alles 1987. aastal Viinis, 1989. aastal Savonas ja 1992 Luganos. On olnud Pesaros Rossini ooperifestivalil ettekandmisel 2006. ja 2017. aastal.
Ooper on helisalvestatud 1976., 1992., 2003. ja 2006. aastal.
Rollid muuda
- Dorliska (sopran), Torvaldo naine
- Torvaldo (tenor)
- d’Ordow (bass), hertsog
- Carlotta (metsosopran), Giorgio õde
- Giorgio (bariton), Ordowi lossi valvur
- Ormondo (bass), hertsogi relvajõudude ülem
Süžee muuda
Tegevus toimub keskajal d´Ordowi lossis ja selle ümbruses. Teos räägib Dorliska ja Torvaldo vahelisest armuloost. Türanlik hertsog d’Ordowi tahab Torvaldo kaunitarist naist Dorliskat omale. Hertsog juhtub naisega metsas kokku ja soovib teda vallutada. Dorliska põgeneb d’Ordowi eest ja otsib varjupaika naabruses asuvast lossist. Õnnetuseks kuulub see loss hertsogile. Naine jäetakse vangina lossi. Torvaldo läheb abikaasat päästma. Ta soovib maskeerituna lossi tungida, kuid avastatakse ja võetakse samuti kinni. Hertsogi teener Giorgio ja naine Carlotta aitavad Dorliskal ja Torvaldol põgeneda. Külaelanike abil võetakse hertsog kinni ja mõistetakse surma.
Muusikalood muuda
- Dorliska kavatiin „Ah, Dorliska sfortunata!”
- Hertsogi ja Dorliska duett „Dorliska voi tremate”
- Torvaldo kavatiin „ Fra un istante a te vicino”
- Hertsogi, Torvaldo ja Giorgio tertsett „Ah qual raggio di speranza”
- Ormondo aaria „Sopra quell'albero”
- Carlotta, Dorliska, Torvaldo, Giorgio ja hertsogi ansambel kooriga „Oh via, signora mia” o)
- Torvaldo aaria kooriga „Dille che solo a lei”
- Dorliska aaria „Ferma, costante, immobiile”
- Carlotta aaria „Una voce lusinghiera”
- Hertsogi ja Giorgio duett „Ah non posso! invan lo spero!”
- Dorliska ja Torvaldo duett „Quest'ultimo addio”
- Hertsogi, Dorliska, Torvaldo, Giorgio, Carlotta, ja Ormondo sekstett kooriga „Alme ree!...tremate!...invano!”
- Hertsogi, Dorliska, Torvaldo, Giorgio, Carlotta, ja Ormondo finaal kooriga „Il Dagli! Indietro!... Ah qual voce d'intorno... Grazie al destin pietoso”
Allikad muuda
- Stanley Sadie (toimetaja), The New Grove Dictionary of Opera, Vol. IV, London, 1998
- Tiit Made, Ooperimaailm II köide, Tallinn, 2012
- NAXOS, Rossini Torvaldo e Dorilska CD, Berlin, 2003