Tirooli krahvkond

Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osa, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris. Tänapäeval on selle territoorium jagatud Itaalia Trentino-Alto Adige, väikese osa Itaalia Veneto (Cortina d'Ampezzo ja teised külad) ja Austria liidumaa Tirooli vahel. Need piirkonnad on tänapäeval taas ühendatud europiirkonda Tirool-Alto Adige-Trentino.

(Vürstlik) Tirooli krahvkond (Gefürstete) Grafschaft Tirol (de) Contea (Principesca) del Tirolo (it) 1140–1919
Lipp Vapp
Tirooli krahvkonna kaart (1799)
Valitsusvorm	monarhia
Osa	Saksa-Rooma riigi osa (aastani 1806), Austria-Ungari Tsisleitaania Kronland
Pealinn	Merano, ametlikult aastani 1848 Innsbruck, residents aastast 1420
Religioon	katoliiklus
Ajalugu ja sündmused Loodi krahvkond . Pärandati Habsburgidele 1363 Ühendati Austria ringkonda 1512 . Liidendati Trento ja Brixen 1803 Jaotati Saint-Germaini lepinguga 1919 .
Eelnev Järgnev Baieri hertsogkond Austria, Itaalia kuningriik (1861–1946)

Ajalugu

Tirooli loss oli Tirooli krahvide asupaik, selle järgi sai nime ka piirkond

 Pikemalt artiklis Tirooli ajalugu

Tirooli sünd

Aastal 1027 eraldas Saksa-Rooma keiser Konrad II Trento piiskopkonna endisest Lombarda Itaalia kuningriigist. Ta liitis selle Baieri hõimuhertsogkonnaga, mis siis oli tema poja Heinrich III valitsemise all.

12. sajandist alates asusid krahvid Tirooli lossis Merano lähistel, pidades foogtiametit (Vogt) Trento piiskopkonnas ja ka Brixeni piiskopkonnas. Nad laiendasid oma territooriumi üle piirkonna enamuse ja hakkasid ületama piiskoppide võimu, kes nimeliselt olid nende feodaalisandad. Pärast Heinrich X Uhke Baieri hertsogi ametist kõrvaldamist aastal 1138 tugevdasid Tirooli krahvid oma sõltumatust Baierist tema poja Heinrich Lõvi ajal. Kui Baieri hertsogkond läänistati keiser Friedrich I Barbarossa poolt 1154. aasta Goslari Riigipäeval taas Welfidele, ei sisaldanud selle valdused enam Tirooli maid. Krahvid säilitasid sellise sõltumatuse Baieri Wittelsbachi dünastia ajal.

Gorizia-Tirool

Aastal 1253 päris Gorizia (Görzi) krahv Meinhard Tirooli maad, kui abiellus viimase Tirooli krahvi Albert IV tütre Adelheidiga. Kui nende pojad aastal 1271 oma valduse jagasid, võttis vanem poeg Meinhard II Tirooli, mille eest tunnistati ta otse keisrile alluvaks isandaks. Ta toetas Saksa kuningat Rudolf von Habsburgi selle rivaalkuninga Otakar II vastu. Tasuks sai ta aastal 1286 Kärnteni hertsogkonna koos Kraini margiga.

Aastal 1307 valiti Meinhardi poeg Heinrich Böömimaa kuningaks. Pärast tema surma oli elus vaid üks tütar, Tirooli Margarete, kes sai valitseda vaid Tiroolis. Margarete oli abielus Luksemburgi dünastiast Johann I poja Johann Heinrichiga. Aastal 1342 abiellus ta Saksa-Rooma keiser Ludwig IV poja, Ludwig von Wittelsbachiga Wittelsbachi dünastiast, kes siis oli Brandenburgi markkrahv. Ludwig abiellus 10. veebruaril 1342 Tirooli krahvinna Margarethega (Margarethe Maultasch), et omandada selle valdused Wittelsbachi perekonnale; kuid krahvinna ei olnud veel lahutatud oma eelmisest abikaasast, Luksemburgi vürstist Johann Heinrichist. Aasta varem oli Margarethe oma abikaasa Tiroolist välja saatnud. Johann Heinrichi isa, kuningas Jan Pimeda poeg, kes oli 1310. aastal kukutanud Margarethe isa, Böömimaa kuninga Heinrichi. Kuigi keiser Ludwig IV kutsus õpetlased William Ockhami ja Marsiliuse Padovast kaitsma seda keskaja esimest "kodanikuabielu", heitis paavst Clemens VI paari kohe kirikust välja ja skandaal oli teada üle Euroopa. Kuigi Tirooli karistati paavsti interdiktiga ning Brixeni ja Trento piiskopid olid Ludwigi võimule kindlalt vastu, suutsid Wittelsbachid saavutada kohalike aadlike toetuse neile arvukalt privileege andes.

Punane kotkas Tirooli vapil võib olla tulnud Brandenburgi kotkast ajal, kui nemad valitsesid Tirooli ja Brandenburgi personaalunioonis, kuigi Tirooli kotkas ilmus juba 13. sajandil.

Ludwig V suri aastal 1361, Margarete poeg Meinhard III suri kaks aastat hiljem. Olles järglasteta, pärandas ta krahvkonna aastal 1363 Austria hertsogile Rudolf IV von Habsburgile. Viimast tunnistati Wittelsbachi dünastia poolt aastal 1369. Sellest ajast alates valitsesid Tirooli erinevad Austria Habsburgide dünastia liinid, kes kandsid krahvitiitlit.

Austria

Tirooli krahvkonna ja Austria ringkonna kaart 15. sajandil

Pärast Habsburgide pärusvalduste jagamist 1379. aasta Neubergi lepinguga valitsesid Tirooli Austria hertsogi Leopold III järglased. Pärast teist jagamist Leopoldiini liini sees aastal 1406 valitses neid hertsog Friedrich IV Rahapuuduses. Aastal 1420 tegi ta Innsbrucki Tirooli residentsiks. Aastal 1490 loobus tema poeg ja pärija Sigismund Tiroolist ja Kaugemast Austriast oma nõo Saksa kuninga Maximilian I kasuks. Sellega taasühendas Maximilian I kõik Habsburgide maad oma võimu alla. Aastal 1500 omandas ta ka ülejäänud Gorizia (Görz) territooriumid Lienzi ja Pusteri oru ümbruses.

Kui keiser Ferdinand I aastal 1564 suri, pärandas ta valitsemise Tirooli ja Kaugema Austria üle oma teisele pojale ertshertsog Ferdinand II-le. Mõlemad territooriumid langesid seejärel Habsburgidest keisrite noorematele poegadele: ertshertsog Matthiasele aastal 1608 ja Maximilian III-le aastal 1612. Pärast ertshertsog Sigismund Franzi surma aastal 1665 olid kõik Habsburgide maad taas keiser Leopold I ühtse valitsemise all.

Austria-Ungari aastal 1914, Tirooli kroonimaa punasega

Maria Theresia ajast (1740–1780) alates valitses Tirooli kõigis olulise tähtsusega küsimustes Habsburgide monarhia keskvalitsus Viinis. Aastal 1803 Trento ja Brixeni piiskopkondade maad ilmalikustati ja liidendati krahvkonda.

Napoleoni sõjad

Andreas Hofer juhtis 1809. aasta Tirooli ülestõusu sissetunginud Napoleon I vastu

Pärast kaotust Napoleon I-le aastal 1805 pidi Austria Pressburgi rahu kohaselt loovutama Tirooli Baieri kuningriigile. Tirool Baieri osana sai aastal 1806 Reini Liidu liikmeks. Tiroollased tõusid Baieri võimu vastu üles ja neil õnnestus kolm korda alistada Baieri ja Prantsuse väed, mis püüdsid maad tagasi vallutada.

Austria kaotas Viienda koalitsiooni sõja Prantsusmaa vastu ja sai Schönbrunni rahuga aastal 1809 karmid tingimused. Tirooli rahvuskangelaseks ülistatud ülestõusu juht Andreas Hofer hukati aasta 1810 Mantovas. Tema väed kaotasid kolmanda ja viimase lahingu Prantsuse ja Baieri vägede vastu. Tirool jäi Baieri ja Itaalia kuningriigi võimu alla veel neljaks aastaks.

Viini kongressi otsustega aastal 1814 Tirool taasühendati ja tagastati Austriale. See integreeriti Austria keisririiki. Alates aastast 1867 oli see Austria-Ungari lääneosa Tsisleitaania kroonimaa (Kronland).

Endine Tirooli kroonimaa tänapäeval

██  Tirooli liidumaa (Austria)

██  Lõuna-Tirool (Itaalia)

██  Trentino (Itaalia)

Krahvkonna lõpp

 Pikemalt artiklis Bolzano provints

 Pikemalt artiklis Tirool

 Pikemalt artiklis Trento provints

Pärast esimest maailmasõda kujundasid võitjad piirimuudatusi. Saint-Germaini rahu aastal 1919 otsustas vastavalt 1915. aasta Londoni paktile, et Austria Tirooli kroonimaa lõunaosa tuleb loovutada Itaalia kuningriigile, sealhulgas endise Trento piiskopkonna territoorium, mis jämedalt vastab tänapäeva Trentinole, samuti keskaegse Tirooli krahvkonna lõunaosa, tänapäeva Lõuna-Tirool. Itaalia võttis seega kontrolli alla strateegiliselt tähtsa Alpi veelahkme Brenneri mäekurus ja Lõuna-Tirooli koos suure saksakeelse enamusega. Aastast 1949 moodustavad mõlemad osad autonoomse Itaalia Trentino-Alto Adige piirkonna. Tirooli põhjaosa jäi Austria Esimesele Vabariigile, moodustades tänapäeval Austria Tirooli liidumaa koos oma Ida-Tirool eksklaaviga.

Aastal 1945 pärast teist maailmasõda ei olnud Austria püüded ja Lõuna-Tirooli petitsioonid saksakeelse Lõuna-Tirooli Austriaga taasühendamiseks edukad. Itaalia säilitas kontrolli. Aastast 1972 alates tagab Itaalia Vabariik Alto Adige/Südtirol provintsis rohkem autonoomiat.

Tirooli krahvid

• Albert I −1178
• Albert II 1055–1101
• Albert III 1101–1165
• Berthold I 1165–1180
• Berthold II 1180–1181
• Heinrich I 1180–1202
• Albert IV 1202–1253, poeg

Meesliin hääbus.

Meinhardiinid

Margarete von Tirol, Meinhardiini dünastia pärijanna

Krahvkond pärandus Alberti väimehele:

• Meinhard I 1253–1258, aastast 1231 ka Gorizia krahv
• Meinhard II 1258–1295, ka Gorizia krahv aastani 1271, Kärnteni hertsog ja Kraini markkrahv aastast 1286, üheskoos oma vennaga
  • Albert 1258–1271, ka Gorizia krahv aastani 1304
• Heinrich II 1295–1335, Meinhard II poeg, ka Kärnteni hertsog, Böömimaa kuningas 1306 ja 1307–1310, üheskoos oma vendadega
  • Albert, aastani 1292
  • Ludwig, aastani 1305
  • Otto, aastani 1310

Meesliin hääbus, Heinrich II tütar krahvinna Margarete abiellus:

• Luksemburgi Johann Heinrichiga 1335–1341;

lahutas, hiljem abiellus:

• Wittelsbachi Ludwigiga 1341–1361, ka Brandenburgi markkrahv 1323–1351, Baieri hertsog aastast 1347, kellele järgnes
• Meinhard III 1361–1363, poeg.

Liin hääbus.

Habsburgid

krahvkond pärandati

• Rudolf IV von Habsburg 1363–1365, ka Austria, Steiermargi ja Kärnteni hertsog aastast 1358, Kraini hertsog aastast 1364
• Leopold I 1365–1386, vend, ka Austria hertsog aastani 1379, Steiermargi, Kärnteni ja Kraini hertsog (vastavalt 1379. aasta Neubergi lepingule Sise-Austria), üheskoos oma vennaga
  • Albrecht IV aastani 1379, aastast 1379 üksi Austria hertsog
• Wilhelm 1386–1406, Leopold I poeg, ka Sise-Austria valitseja, üheskoos oma vennaga
  • Leopold II 1396–1406, Tirooli ja Kaugema Austria regent (aastani 1402), Austria regent aastast 1406
• Friedrich Rahapuuduses 1406–1439, vend, aastast 1402 ka Kaugema Austria regent
• Sigismund 1439–1490, poeg, ka Kaugema Austria valitseja, kukutati

Liin hääbus, Habsburgide maad taasühendas

• Maximilian I 1490–1519, Saksamaa kuningas (Roomlaste kuningas) aastast 1486, Austria ertshertsog aastast 1493, Saksa-Rooma keiser aastast 1508.

[...]

Ertshertsog Sigismund Franz, viimane Habsburgide dünastia liige Tirooli liinis

Habsburgide Tirooli ja Kaugema Austria regendid:

• Ferdinand II 1564–1595, keiser Ferdinand I teine poeg
• Maximilian III 1612–1618, poeg
• Leopold V 1619–1632, keiser Ferdinand II noorem vend
• Ferdinand Karl 1632–1662, poeg, koos oma emaga
  • Claudia de' Medici 1632–1646, kui regent
• Sigismund Franz 1663–1665, vend

Liin hääbus, Habsburgide maad taasühendas

• Leopold I 1665–1705, Saksa-Rooma keiser aastast 1658.

[...]