Ting
See artikkel räägib germaanlaste rahvakoosolekust. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ting (täpsustus).Ting (vanaislandi ja islandi keeles þing, teistes skandinaavia keeltes ting) oli germaani rahvaste rahvakoosolek, millel vabad mehed otsustasid mingit piirkonda puudutavaid küsimusi, leppisid kokku seadustes ja mõistsid kohut.
Tingidel valiti ka sõjapealikke ehk väejuhte ja seadusetundjaid ehk kohtunikke, vahel isegi kuningaid.
Skandinaavlaste eelkristlikus kultuuris oli iga klann kohustatud kätte maksma oma liikme tapmise või vigastamise eest. Mõnikord viis see ulatusliku klannisõjani. Tingil oli ühiskonnas tasakaalustav roll, ta pidi vähendama klannidevahelisi vaenusi ja vältima sotsiaalseid korratusi.
Tingid ei olnud kaasaegses mõttes demokraatlikud, sest peamine roll otsuste langetamise juures oli jõukamate ja mõjukamate suguvõsade juhtidel ning teistel väljapaistvatel isikutel. Formaalselt oli igal mehel üks hääl.
Tingid olid hierarhilised. Tinge võisid korraldada ka riigist väiksemad üksused, eriti provintsid-maakonnad. Need võisid valida oma esindajad üleriigilisele tingile.
Ting oli sageli ka usutalituste ja laatade pidamise koht ning tähtis seltskondlik üritus.
Tingid toimusid tavaliselt kindlaksmääratud ajavahemike tagant kindlas kohas. Kuid üldjuhul ei olnud tingi jaoks püstitatud eraldi hoonet, see toimus vabas õhus.
Tingid kadusid keskajal, kui kuningad võtsid kogu võimu enda kätte ega vajanud seaduste vastuvõtmisel ja juurutamisel enam tingide abi, vaid olid kehtestanud selleks oma riigiaparaadi. Suhteliselt kaua korraldati tinge Gotlandil ja ülesaarelised tingid lõpetas alles see, kui Saksa ordu saare 1398 vallutas.
Tuntuimad Skandinaavia tingid. Islandi, Taani ja Norra parlamendid kannavad siiamaani nime, mis viitab kunagisele tingile: Althing, Folketing ja Storting. Rootsi parlamendi nimi on Riigipäev (Riksdag), aga maakonnanõukogud kannavad nime Landsting.
Ka Ahvenamaa, Fääri saarte, Gröönimaa ja Mani saare parlamendid kannavad nime, milles sisaldub sõna "ting": Lagting, Løgting, Landsting ja Tynwald. Saamide kolm esinduskogu, mis tegutsevad Põhja-Norras ja Põhja-Rootsis, kannavad nime Sameting. Soomerootslaste poolametliku esinduskogu nimi on Folkting.
Teiste rahvaste samalaadset institutsiooni nimetatakse kärajaks (Soome), veetšeks (Vana-Vene) jne. On oletatud, et veetšede tava kujunes Venemaal viikingi päritolu varjaagide mõjul.