Tiigi efekt
Tiigi efekt ehk Marshi efekt põhineb James A. Davise 1966. aasta uurimusel, kus selgus, et õpilased hindavad oma akadeemilist võimekust võrdluses sama kooli õpilastega ning kõrgema akadeemilise kvaliteediga koolides on õpilaste akadeemiline minapilt madalam.[1] Davise töös käsitletakse seda paradoksi kui konnatiigi efekti (Frog Pond effect), mida hakati sotsioloogia valdkonnas uurima seoses õpilaste minapildiga koolikeskkonnas ja kollektiivse enesehinnangu kujunemisega gruppides.
1960. aastatel hakati lisaks Festingeri sotsiaalse võrdluse teooriale üha enam tähelepanu pöörama relatiivse deprivatsiooni ilmnemisele kooli keskkonnas. Wertsi ja Watley seletuse kohaselt seisneb relatiivse deprivatsiooni teooria selles, et kõrge tasemega eliitkoolides õppivad õpilased saavad halvemaid hindeid, kui nad saaksid keskmise tasemega koolides, ning see viib madalamate enesekohaste hinnangute tekkimiseni.[2]
Davise ideed arendas psühholoogia vallas edasi Herbert W. Marsh, nimetades seda nähtust tiigi efektiks (Big-Fish-Little-Pond Effect). Marshi põhjal on tiigi efekti alustaladeks nii sotsiaalse võrdluse teooria kui relatiivse deprivatsiooni teooria. Marshi järgi seisneb tiigi efekt selles, et võrdse võimekusega õpilastel on kõrge akadeemilise tasemega koolides madalam akadeemiline minapildiga kui madala akadeemilise tasemega koolides.[3]
Tänapäeval uuritakse tiigi efekti valdavalt psühholoogia vallas ning selle üldistatavuse kontrollimiseks on riigiti tehtud mahukaid uurimusi.
Viited muuda
- ↑ Davis, J.A. (1966). The Campus as a Frog Pond: An Application of the Theory of Relative Deprivation to Career Decisions of College Men. American Journal of Sociology, 72.1, 17–31.
- ↑ Werts, C.E., & Watley, D.J. (1969). A Student’s Dilemma: Big Fish–Little Pond or Little Fish–Big Pond. Journal of Counseling Psychology, 16, 1, 14–19.
- ↑ Marsh, H. W. (1987). The big-fish-little-pond effect on academic self-concept.Journal of Educational Psychology, 79(3), 280–295.