Teufelsmoor

Teufelsmoor on soo- ja rabapiirkond Saksamaal Bremenist põhjas. See moodustab suure osa Osterholzi kreisist ja ulatub naaberkreisi Rotenburgi (Gnarrenburgi vald).

Teufelsmoor seoses oma peamise kuivendussüsteemi, Hamme jõega

Geograafia

Nõgu kuivendavad Hamme, Wümme ja Wörpe jõed. Teufelsmoori ulatus on umbes 500 km² ning sellega külgnevad läänes Wesermünder Geest ja idas Zevener Geest. Samanimeline Teufelsmoor ise on ombrotroofne raba, mis muutub madalsooks jõgede läheduses, mis seda kuivendavad. See on üks suuremaid pidevaid sooalasid Loode-Saksamaal. Selle suurim ulatus on umbes 20 x 20 km. Maastiku vanimates osades Grasbergis on turbakihid 11 m sügavuseni või enamgi. Raba keskel on paljude maastikukunstnike poolest kuulus Worpswede kunstnike koloonia, mis asub liivase Weyerbergi künka lähedal. Tuntud on ka Gnarrenburgi 'rabametropol' Teufelsmoori südames.

Nimi "Teufelsmoor" ei tähenda "kuradiraba" või "kuradisood", nagu sõnasõnaline tõlge vihjab. See tuleneb tegelikult doofes Moor (alamsaksa: doof), kus doof tähendab "viljatu", "väheviljakas" või "surnud" ja moor tähendab "raba" või "soo". Suured osad Teufelsmoori alast koosnevad rabaturbast, mis on moodustunud turbasamblast. Sellest põhjus, miks see ei ole väga viljakas.

Ajalugu

Teufelsmoori välisservad asustati esmakordselt 17. ja 18. sajandil. 1750. aasta paiku algas kogu raba koloniseerimine, seda juhtis rabakomissar Jürgen Christian Findorff. Asunikud olid lihtsad sulased ja teenijatüdrukud ümbruskonnast, keda meelitasid väljavaated oma maast ning maksu- ja sõjaväeteenistusevabastus. Kuni 20. sajandi alguseni olid elutingimused nendes rabakolooniates kõike muud kui veidrad või ligitõmbavad. Mulje väga halbadest oludest annab alamsaksa ütlus "Den Eersten sien Dood, den Tweeten sien Noot, den Drüdden sien Broot" (ligikaudne tõlge: "Esimene saab surma, teine saab viletsuse, kolmas saab leiva."). Oodatav eluiga pimedas, niiskes rabakodus oli lühike ja rabamullad ei olnud põllumajanduseks sobivad.

Loodi ulatuslik kuivenduskanalite võrgustik, mille peakraavid ehitati nii, et need toimiksid samaaegselt paatide kanalitena. Sel ajal tehti keskkonda tohutu sissetung ja lõigati miljoneid kantmeetreid turvast. Turvas müüdi kütteks ja toimetati Bremenisse turbapargastega. Nende kanalite kõrval asuvaid muldkehasid kasutasid burlakid pargaste vedamiseks ja need avasid ka tänavkülasid (Straßendorf), järgides madalsoopiirkondade (Fehn) praktikat. Mulletel viljeleti kitsast ja väga pikka maariba (Hufen), mis lõppes rabas. Isegi täna võib neid asustusmustreid (ridaküla või Reihendorf) piirkonna paljudes osades Grasbergi ja Worpswede külade ümber näha.

Turbakihtide koristamise ja maa kuivendamisega muutusid oluliselt kogu piirkonna kliimatingimused. 19. sajandi lõpus oli lüpsilehmade pidamine piirkonnas levinud. Bremenis keelati turba kasutamine kütmiseks, sest paljudel talvepäevadel oli selle tekitatud õhusaaste muutunud talumatuks. Suurema energiatihedusega kivisüsi asendas turvast. 1980. ja 1990. aastatel jätkati siiski raba hävitamist. Peamised 'maaparandus' meetmed, nagu kuivendamine, sügavkünd (Tiefumbruch) ja jõe õgvendamine pidid suurendama põllumajanduse tootlikkust ja võimaldama isegi põllukultuuride kasvatamist. Intensiivseid põllumajandusmeetodeid kasutati maisi kasvatamiseks loomasöödaks. Neid meetmeid on alates 20. sajandi keskpaigast toetanud mitmed riiklikud ja Euroopa subsiidiumiprogrammid. See läks nii kaugele, et kraavid kuivasid suvel, puhkesid tulekahjud ja püsivate põudade ajal kasteti maad kunstlikult.

Teufelsmoor

1990. aastatel hakati uuesti läbi mõtlema. Jättes maa regenereerimata ja ujutades seda üle, on püütud säilitada algset maastikku, kuigi raba selle algseisus ei ole enam olemas. Isegi need rabad, mis on veel puutumata - nagu Günnemoor - on jätkuvalt tööstusliku turba lõikamise all. Jäägid (turbavallide, mitte turbalõikamise) on maastikul ikka nähtavad, kuid nende renaturaliseerimine on nende kõrguse tõttu raske. Kuivad tingimused soodustavad turbakihtide mineralisatsiooni ja võimaldavad metsadel areneda. Vahepeal on nendesse piirkondadesse ilmunud palju väikeseid ajutisi struktuure.

Olukord praegu

Samal ajal on Teufelsmoor muutunud Bremeni linna pendelvööndi osaks ja selle asulad kasvavad tänu ehitusmaa puudusele ja uute elanike sissevoolule. Teufelsmoori ajalugu on seega hea näide inimkonna kultuurilisest tegevusest ja tema tahtest ellu jääda, aga ka selle tegevuse mõjudest ja tagajärgedest. Maa ja selle asukate ajalugu on filmitud 1982. aasta Radio Bremen poolt toodetud telesarjas Teufelsmoor. See kujutab väljamõeldud Kehdingite talupere mitme põlvkonna elu alates algsest maaparandamiseajast kuni 20. sajandi lõpuni. Teufelsmoor on tuntud ka mitmetest telesaadetest, nagu hiljutine mõrvamüsteerium, mille peaosas Maria Furtwängler, osa kauaaegsest Tatort sarjast.

Vaata ka

• Teufelsmoor, osa Osterholz-Scharmbeck vallast
• Moorexpress
• Teufelsmoori mõõk
• Teufelsmoori turbapargas
• Semkenfahrt