Tetrarhia on riigikorraldus, kus võim kuulub neljale isikule. Tavaliselt märgitakse selle sõnaga Rooma keisririigis Diocletianuse asutatud ja aastail 293313 kehtinud korraldust, kus kumbagi Rooma keisririigi osa (Ida ja Läänt) valitses ülemkeiser (augustus) ja temale alluv alamkeiser (caesar), keda on nimetatud ka abikeisriks.

Tetrarhid. 1204. aastal Bütsantsist röövitud porfüürskulptuur

Tetrarhia kujunemine muuda

 
Tetrarhia valitsusalad

Tetrarhia kujunes välja, kui keiser Diocletianus nimetas väejuht Maximianuse 285. aastal oma kaasvalitsejaks (augustus). 293. aastal nimetas ta Galeriuse ja Constantius I Chloruse abikeisriteks (caesar). Keisrite ja abikeisrite vahelisi sidemeid tugevdati ka abieludega. Galerius abiellus Diocletianuse tütre Galeria Valeriaga.

Valitsemine muuda

Impeerium jäi ametlikult ühtseks ning õigusakte anti välja iga nelja keisri nimel. Tegelikult kehtestas kogu impeeriumis kehtivaid edikte Diocletianus.[1]

Viited muuda

  1. Goldsworthy, Adrian. How Rome Fell: Death of a Superpower. New Haven, London, 2009. Lk. 161.