Teravmägede seemnepank

Teravmägede seemnepank (bokmål Svalbard globale frøhvelv, inglise Svalbard Global Seed Vault) on maailma kultuurtaimede seemnete tagavara sisaldav hoidla Norras Lääne-Teravmägede saarel.

Seemnepanga sissepääs
Seemnehoidla sissekäik

Ülemaailmse seemnepanga eesmärk on hoida looduslikku mitmekesisust ning säilitada võimalikult paljude taimeliikide seemnevarusid, tagades liikide säilimise näiteks looduskatastroofide, sõdade ja taimehaiguste korral.

Seemnepank asub umbes 1 km kaugusel Longyearbyeni lennujaamast. Hoidla geograafilised koordinaadid on 78° 14′ 23″ N, 15° 29′ 43″ E.

Seemnepank paikneb 130 meetri kõrgusel merepinnast. Hoidla koosneb kolmest eraldi kambrist, mida ühendab sissepääsuga umbes 100 meetri pikkune tunnel.[1]

Nurgakivi panemisel 19. juunil 2006 osalesid Norra, Islandi, Taani, Rootsi ja Soome peaministrid. Rajatise ehitanud firma Leonhard Nilsen & Sønner sai selle eest Norra 2008. aasta parima ehitise auhinna. Ehitust finantseeris Norra riik.

Esimesed seemned hoiustati jaanuaris 2008. Seemnepank avati ametlikult 26. veebruaril 2008.

Igikeltsa sisse kaljusse on raiutud kolm säilituskambrit, kus hoitakse temperatuuri −18 °C. Ümbritseva igikeltsa temperatuur on −3...−4 °C. Kokku mahutavad hoiukambrid 4,5 miljonit seemnenäidist.[1]

Seemned on pakitud neljakordsesse hermeetilisse ja soojusisoleeritud pakendisse.

Säilituspinda on kokku umbes 1000 m²[2].

Tegevust haldavad ja rahastavad ÜRO, mitme riigi, sihtasutuse, uurimisasutuse ja ettevõtte moodustatud sihtasutus Global Crop Diversity Trust, Norra valitsus ja Põhjamaade geenivaramu NordGen. Aastal 2008 maksis seemnepanga ülalpidamine umbes 50 miljonit Norra krooni. Koha peal ei ole ühtki püsivat töötajat.

Seemned kuuluvad sellele, kes nad hoiule andis. Keegi peale omaniku seemnetele ligi ei pääse.[3] Hoiustamine on tasuta. Maailmas on sadu seemnevarude hoidlaid, kuid suuremat osa neist ohustavad ebasoodsad looduslikud või poliitilised tegurid.

Üks NordGeni eelkäijaid Põhjamaade geenipank hakkas juba 1984. aastal seemnete säilitamiseks kasutama mahajäetud söekaevandust Longyearbyeni lähedal. Seemnete hea säilimine Teravmägede igikeltsas andiski idee globaalse seemnepanga loomiseks. Katsed tõestasid, et seemnete idanevus igikeltsas seistes praktiliselt ei muutunud. NordGeni seemnevaru hoiti hermeetilistes klaasnõudes puitkastides ja metallkonteineris. Need pakitakse nüüd vastavalt uutele nõuetele ümber ja kolitakse seemnepanka. Hoiustatavad seemned peavad olema kuivatatud umbes viieprotsendilise niiskussisalduseni. Transpordiks pakitakse nad hermeetilistesse alumiiniumkotikestesse ning saadetakse standardses metallkastis koos elektroonilise andmekandjaga Teravmägedele. Seal kantakse nad andmebaasi ning pannakse hoiule.[4]

2009. aasta algul sisaldas hoidla rohkem kui 400 000 taimesordi seemneid, mille olid hoiule andnud 25 eri institutsiooni.[5] Märtsis 2010 oli hoiustatud vähemalt 500 000 seemnenäidist[6] ning mais 2016 oli see arv üle 880 tuhande[7].

Mais 2017 anti teada plaanidest tugevdada lao ehitust, et vähendada üleujutuste võimalust. Nimelt oli varasem talv rekordiliselt soe ja nii lekkis igikeltsa sulamise tõttu seemnepanka viivasse tunnelisse vett.[7]

Viited muuda

Välislingid muuda