Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend

Siin on loetletud Teise maailmasõja ajal Eestis ja eestimaalastest formeeritud sõjaväeosad.

Väeosad Eesti Vabariigi teenistuses muuda

Väeosad Eesti Omavalitsuse teenistuses muuda

Omakaitse muuda

Väeosad Saksamaa teenistuses muuda

Wehrmachti koosseisus muuda

Julgestusgrupid muuda

Idapataljonid muuda

Kaitsepataljonid I muuda

Kaitsepataljonid moodustati Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis 1941. aasta Suvesõjas tekkinud Eesti Omakaitse liikmetest, välispolitseinikest, Punaarmeest ületulnutest ja mobiliseeritutest. Enamus väeosadest formeeriti, algselt kas Wehrmachti armeede juhtkondade või tagalapiirkonnas SS-i ja saksa Korrapolitsei Komandöri korraldusel väegruppi "Nord" tagalateenistuse. 1942–1943 aasta talvel reorganiseeriti Omakaitse senised palgalised üksused kas rinde- või vahipataljonideks ja viidi Omakaitse alluvusest välja. Kaitsepataljonid nimetati alates 9. detsembrist 1943. aastal ümber politseipataljonideks.

1941, suvi:

  • 37. Kaitsepataljon – (37. Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Dorpat, Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 37)
  • 38. Kaitsepataljon – (38. Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Fellin, Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 38)
  • 39. Kaitsepataljon – (39. Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Oberpahlen, Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 39)
  • 40. Kaitsepataljon – (40. Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Pleskau, Estnische Schutzmannschaft Bataillon nr. 40)
  • 41. Kaitse Tagavarapataljon (Schutzmannschaft Erzats Bataillon 41)
  • 42. Kaitse Pioneeripataljon – (Schutzmannschaft Pionier Bataillon 42, Bau-Abt,Estnische Pionier Sicherungs Abteilung Dorpat), alates 1942. aastast 41. Kaitse Tagavarapataljon

1941, sügis:

1943, kevad:

Politseipataljonid muuda

  Pikemalt artiklis Eesti politseipataljonid

Kaitsepataljonid nimetati alates 9. detsembrist 1943. aastal nimetati ümber politseipataljonideks. 1943, detsember

Piirikaitserügemendid muuda

300. EoD ja 207. Jd op. alluvuses

Saksa Politsei ja SS Juhi admin. alluvuses muuda

Tollipiirkaitsepataljonid muuda

1942. aasta 22. märtsil allutati Idaalade Riigikomissariaadi Kõrgema SS-i ja Politsei juhi Friedrich Jeckelni poolt Eesti omakaitse piirikaitse kohalikule Saksa Korrapolitsei juhile ja 10. aprilli Saksa Korrapolitsei juhi Hermann Schallerti korraldusel saadeti Piiriomakaitse pataljonid ning piiri omakaitse juhtkond laiali 3. juulil ja piiripataljon lõpetasid tegevuse 6. augustist 1942. aastal. Piirikaitse funktsioon anti üle moodustatavale Saksa Tolli-piirikaitsele.

  • 43. Tollipiirikaitsepataljon
  • 44. Tollipiirikaitsepataljon
  • 45. Tollipiirikaitsepataljon, kuna tollipiirikaitsepataljonid allusid Saksa Korrapolitseile ning tollipiirikaitsepataljonide numbrid jätkusid sealt, kus 1941. aasta lõpus formeeritud politseipataljonide järjekorranumbrid lõppesid, siis võidi neid segi ajada ning käsitleda kõiki kui politseipataljone.

Piirikaitserügemendid (1944–) muuda

Relva-SS koosseisus muuda

Eesti SS-leegion muuda

Pataljon Narva muuda

  • Pataljon Narva (Estnisches SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Bataillon Narwa)

Eesti SS-vabatahtlike brigaad muuda

20. Eesti SS-vabatahtlike diviis muuda

Kriegsmarine koosseisus muuda

Luftwaffe teenistuses[3] muuda

Lennuväe abiteenistus muuda

1944. aasta juunis kutsuti 16–17-aastaseid noormehi astuma vabatahtlikult lennuväe abiteenistusse. Lennuväe abiteenistuslased õpetati välja gruppidena õhutõrjekahurite, helgiheitjate ja tõkkeballoonide meeskondadeks. Kahuriõppustel pidi abiteenistuslane omandama vähemalt kolm meeskonnanumbri eriala. 3. augustil 1944 andis Eesti Omavalitsus välja määruse 1927. aastakäigu lennuväe abiteenistusse kutsumiseks.

Saksa õhutõrjeabiliste (Flakmiliz aus Jugendlichen) organisatsioon, asutati 1942. aasta veebruaris. Hiljem nimetati ümber lennuväe abiteenistuseks. Organisatsiooni värvati Saksamaal vabatahtlikkuse alusel noormehi kesk- ja kutsekoolidest ning saadeti teenima oma elukoha lähedal paiknevatesse õhutõrjeüksustesse. Teenides oma kodukohas õhutõrjes, jätkasid noored samal ajal õpinguid. Selline õhujõudude vabatahtlik abistamine osutus küllaltki efektiivseks ja aitas täiendada õhutõrjeüksuste isikkoosseise, vabastades sealt rindele lahingutegevuseks kõlbulikke mehi.

Väeosad Soome teenistuses muuda

200. Eesti Jalaväerügement muuda

Väeosad Norra teenistuses muuda

  • Martikaineni rühm, Alta pataljonis: Eduard Kalda, Leonhard Kenk, Helmut Valentin Kohal, Arseni Kristal, Artur Mäehans, Helmut Pedanik, Artur Rägastik, Arnold Soinla, Elmar Gustav Suits, Artur Veebel,[4][5] Alta pataljoni ridades võidelnud Arnold Soinla oli esimene sõjas hukkunud eestalane[6]

Väeosad Nõukogude Liidu teenistuses muuda

Punaarmees muuda

22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus muuda

180. Eesti Laskurdiviis muuda
182. Eesti Laskurdiviis muuda

8. Eesti Laskurkorpus muuda

7. Eesti Laskurdiviis muuda
249. Eesti Laskurdiviis muuda

Tööpataljonid muuda

  Pikemalt artiklis Tööpataljonid

NSV Liidu SARKi 2. ja 4. valitsus muuda

  Pikemalt artiklis NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus

Eesti Partisaniliikumise Staap muuda

  • Eesti Partisaniliikumise Staap
    • 1. partisanibrigaad, ülem A. Filippov
    • 2. partisanibrigaad, ülem F. Jangirov, luureülem A. Kallaste
    • 3. partisanibrigaad, ülem Ivanov

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda