TeX
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2010) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
TeX on Donald Knuthi loodud tekstilao süsteem arvutis dokumentide trükiks ettevalmistamiseks.
| TeX | |
|---|---|
 | |
| Autor | Donald Knuth |
| Esmaväljalase | 1978 |
| Viimane väljalase |
3.141592653 / jaanuar 2021  |
| Kirjutatud keeles | algselt WEB |
| Platvorm | mitmeplatvormne |
| Arenduse staatus | dooldatakse |
| Suunitlus | trükiste vormindus |
| Veebisait | http://www.tug.org/ |
TeX koos METAFONT-i kirjatüübi kirjelduse keelega ja Computer Moderni tähevormidega pakub võimaluse suhteliselt vähese vaevaga luua kvaliteetseid trükiseid, kusjuures tulemus ei olene tekstilaoks kasutatavast arvutist ega arvutuskeskkonnast.
TeX on sobiv vahend lisaks tavatekstile muud visuaalset infot sisaldavate dokumentide loomiseks. See on kasutusel matemaatika, füüsika, arvutialaste ja muude keeruliste tekstide trükkimisel.
TeX on vaba tarkvara.
Ajalugu muuda
Donald Knuth huvitus arvutitüpograafiast 1970. aastail, kui oli ettevalmistamisel tema raamatu "The Art of Computer Programming" kordustrükk. TeX-i esimene versioon valmis 1978. aasta arvutil PDP-10. TeX-i järgmine versioon valmis ja avaldati 1982. aastal. Töös osalesid lisaks Knuthile ka Guy Steele ja Frank Liang. TeX-i versioon 3.0 valmis 1989. aastal koos METAFONT-iga, kasutusele võeti 8-bitine kooditabel, milles on 256 erinevat tähte. Alates versioonist 3.0 on TeX oluliselt stabiliseerunud ja lisatakse ainult veaparandusi. TeX-i versiooninumbriteks on sellest peale järjest kasvava kümnendkohtade arvuga pii, 2008. aastal jõuti versioonini 3.1415926.
Tekstilao süsteem muuda
TeX-i käsud algavad kaldkriipsuga "\" ja grupeeritakse loogeliste sulgudega "{}". Oma loomult on TeX interpreteeriv makro- ja märgenduskeel, mille võib jaotada neljaks tasemeks. Esimesel tasemel sisestatakse TeX-tekst ja analüüsitakse märkide jada. Käsud asendatakse kontrollkoodidega, mis järgmisel tasemel interpreteeritakse ja koostatakse väljastatav tekst. Kolmandal tasemel jaotatakse tekstivoog lõikudeks. TeX-is on täpne info kõigi kasutatavate märkide suuruse kohta. See võimaldab optimeerida sõnade paiknemist ridades kogu lõigu ulatuses. Neljandal tasemel jaotatakse vertikaalne tekstiridade ja muu (pealkirjad, pildid, tabelid, valemid) jada lehekülgedeks. Dokumendist tekitatakse DVI-fail (DeViceIndependent), milles iga märgi asukoht on täpselt kirjeldatud. DVI-faili saab trükkida dvi-suutliku trükkaliga või teisendada kas PostScript- või PDF-failiks.
TeX-i baassüsteemis on umbes 300 madala taseme käsku. Tekstide ettevalmistamisel kasutatakse enamasti makrodesse koondatud käskusid.
Kõige levinum TeX-i makrode süsteem on algselt Leslie Lamporti loodud LaTeX. LaTeX pakub valmis kujul dokumendi vorme, nagu raamat, kiri, artikkel jms, ja pakub vahendid peatükkide, valemite, tabelite ja piltide automaatseks nummerdamiseks ning kasutatud kirjanduse viidete ja sisukorra tegemiseks.
Levitamine muuda
TeX on kergesti installitav tarkvarapakett, mis koosneb Tex-interpretaatorist, METAFONT-ist, vajalikest kirjatüüpidest, dokumendivormingutest ja abivahendeist. Kõige levinum TeX-i pakett on teTeX. Kõikvõimalikke valmis pakette ja makrosid kogub TeX-i arhiiv CTAN[1].
TeX dokumendi loomine muuda
Dokumendi loomiseks TeX-süsteemis võib kasutada suvalist tekstiredaktorit. Loodud on ka mitmeid abivahendeid ja spetsialiseeritud tekstiredaktoreid, mis teevad tex-faili loomise kergemaks, näiteks TeXmacs, LyX, TeXShop ja Vim-LaTeX.